Euroopa üritab majanduses restarti

Strateegia 2020 on jätk aastatuhande alguses Lissabonis seatud ambitsioonikatele eesmärkidele, mis paraku ei teinud Euroopast kümne aastaga maailma kõige konkurentsivõimelisemat majandusruumi.

Uues strateegias rõhutab EL vajadust suunata tööstuspoliitika ümber innovaatilistele ja keskkonnasäästlikele tehnoloogiatele, panustada enam haridusele ning koondada ressursid strateegiliselt olulistesse valdkondadesse. Ühtlasi fikseeritakse konkreetsed eesmärgid, mille suhtes oma edu mõõta – mitmed neist on tuttavad juba nn Lissaboni strateegiast.

Nii tahab EL aastaks 2020 jõuda niikaugele, et 75% tööealisest elanikkonnast oleks tööga hõivatud, teadus- ja arenduskulud kasvaksid vähemalt 3%le SKPst praeguselt 1,9%lt ning energia- ja kliimastrateegias seatud eesmärgid täidetud oleksid. Samuti tahetakse vähendada koolist varakult väljalangemist (see % ei tohiks ületada 10%) ning jõuda niikaugele, et vähemalt 40% noortest omandaks kõrghariduse. Vaesusest loodetakse aastaks 2020 välja tuua vähemalt 20 miljonit inimest.

„Euroopa 2020 räägib sellest, mis meil täna ja homme teha tuleb, et Euroopa majandus kraavist välja tuua,“ ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, hoiatades liiga aeglase majanduskasvu eest, mis seab ohtu Euroopa tuleviku. „Meil tuleb ehitada uus majandusmudel, mis tugineks teadmistele, rohelisele majandusele ja kõrgele hõiveastmele. See lahing nõuab Euroopa kõigi jõudude mobiliseerimist,“ jätkas ta.

Strateegia tüürib Euroopa Liidu riikide majanduspoliitika tihedama koordineerimise suunas, kuid ettepanekust ühiselt võetud eesmärkidest hälbijaid tagant sundida või karistada on komisjon loobunud. Väidetavalt oli n.ö sunni puudumine üks põhjuseid, miks Lissaboni strateegia ambitsioonid pelgalt sõnadeks jäidki.

Komisjon rõhutab majanduspoliitika tihedama koordineerimise vajadust. Vastasel juhul terendab ees „kaotatud kümnend“, mida iseloomustab ELi mõjukuse kahanemine maailma areenil, stagneerunud majanduskasv ning püsivalt kõrge strukturaalne tööpuudus.

Euroopa Komisjon prognoosib tänavu SKP kasvu vaid 0,7% ning töötuse määr on pea 10%. Majanduse kasvupotentsiaal on kriisiga alanenud kõigest 1%le, millest ilmselgelt ei piisa enam vananeva Euroopa senise elatustaseme hoidmiseks.

Kava kriitikute sõnul ei erine Euroopa 2020 strateegia oluliselt eelmisest läbikukkunud Lissaboni strateegiast. „Selles ei ole mingit sisu, ei midagi konkreetset,“ tsiteeris agentuur AFP Euroopa poliitikauuringute keskuse (CEPS) juhti Daniel Gros’i. Ka tuleks uute sihtide valguses ümber vaadata Euroopa Liidu eelarve, kus lõviosa neelab jätkuvalt põllumajandus.