Katusealused investori ootel

Kaanon Kinnisvara tegevjuht Härmo Haljaste ütles, et praegu võib täheldada ühistute taastuvat huvi katustealuste väljaehitamise vastu, ent arendajate ja investorite huvi on tagasihoidlik. "Levinum skeem buumiajal oli, et ühistu võõrandas katusealuse arendajale koos kohustusega renoveerida elamu katus, fassaad, trepikojad," rääkis ta.

Haljaste lisas, et praeguses olukorras on arendajate poolt vastu pakutavate tööde maht oluliselt väiksem ning kogu maja heakorrastamiseks peab ka ühistu ise investeerima.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi kinnitas samuti, et ühistuid, kes sooviks tarbetu pööningu arvel maja korda teha, on rohkem kui tegijaid. "Katusekorterid olid hiljaaegu väga hinnas, aga praegu on selliseid projekte ülivähe, sest ei julgeta riskida. Otsuseid mõjutavad üldine töötus ja hirm tulevikukohustuste ees. Samas on turul praegu 4,5% laen - nii et renoveerimisvõimalused on head," märkis ta.

Kui arendajat ei leita, on Mardi sõnul pööningualuse väljaehitamist võimalik teha ka ühistul endal. "Hiljem müüb ühistu korterid ise maha. Aga seda võimalust kasutatakse harva ning seda ma ka meie liikmetele pole soovitanud. Pole mõistlik, et ühistu loobub oma põhitegevusest ja hakkab tegelema kinnisvara arendamisega," selgitas ta.

Pööningukorterite ehitus on passiivne ning ainsate reaalsete projektidena näeb Mardi vaid neid, kus majaelanikud ise soovivad pööningut laiendada.

Seda teed ongi läinud Tallinna kesklinnas, Kitsekülas korterit omav Priit Purde, kes võttis ette katusekorteri väljaehitamise. "Tegemist ei ole äriprojektiga, vaid enda tarbeks elamispinna rajamisega," rääkis Purde. Tema sõnul pole korteriehitus just odav lõbu ning ehitust sai nüüd alustatud mitte niivõrd odavate ehitushindade tõttu, vaid eelnevalt sõlmitud lepingu tingimuste täitmiseks.

"Kui pööningupind korteriks vormistati, siis lepiti kokku ka väljaehitamise aeg - 2010. aasta kevad. Kohustuste hulka kuulub ka fassaadi ja katuse kordategemine, mille eest ülejäänud majaomanikud ei maksa midagi," märkis Purde. Samas julgustas ta neid, kel võimalik katusekorrusele laiendada, see just praegu ette võtta. Ta tõdes, et praegu on odavam ehitada kui mõni aeg tagasi, ning usub, et saab Paide tänavale väga kena 130 ruutmeetri suuruse katusekorteri, mis ületab igal ajal ehitushinna ja on hea investeering.

Pindi Kinnisvara vanemmaakler Tiia Sooaluste sõnul on see aeg, kus vaimustusega katusekortereid osteti, nüüd möödas.

Sellel on mitmeid põhjuseid. Kuna tavaliselt on tegemist mitmekorruseliste hoonetega, on eelkõige lastega peredel tülikas ilma liftita majades elada. "Inimesed hindavad üha rohkem ka vaadet. Katuseaknast ei näe ju midagi peale taeva. Pakkumine on piisavalt suur, nii et valiku korral eelistatakse siiski vertikaalseid aknaid," rääkis ta.

Probleem on ka katusealuste kuumenemine suveperioodil. "Sageli ei ole isolatsioonimaterjalid lae ja katuse vahel piisavad. Samuti on plekk-katusega korteris vihma puhul müra suurem," ütles Sooaluste. Tänavune talv on näidanud, et katuseakendele kogunenud lumi võib aknast õhkuva soojuse mõjul tihendite vahelt sisse pressima hakata ning paksu lume korral on tuba lihtsalt pime.

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ maakler Doini Palm rääkis, et katusealuse väljaehitamisvõimalusega kortereid praegu eriti pakkumises pole. "Müügis on mõned juba valmis ehitatud katusekorterid, mida kliendid aga väga ei jahi," märkis ta.

Autor: Tea Taruste