Tänavu on oodata SKP aastase langustempo stabiilset vähenemist ning majanduskasvu taastumist aastases arvestuses teisel poolaastal, veduriks eksport, teatas rahandusministeerium.
Statistikaameti andmetel vähenes SKP 2009. aastal 14,1 protsenti. Neljandas kvartalis pidurdus majanduse aastane langus 9,5%ni ning kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt korrigeeritult 2,5%.
Neljandas kvartalis elanike kindlustunne küll paranes, kuid tarbiti jätkuvalt vähem kui sissetulekud seda oleks võimaldanud. Hinnalanguste tõttu vähenes reaalne eratarbimine aastases võrdluses 17%, mis on prognoositust veidi vähem. Eelnevate kvartalitega võrreldes tarbitakse jätkuvalt vähem toidukaupu ja alkoholi, isikliku auto kasutamine asendatakse üha sagedamini ühistranspordiga, teatas rahandusministeerium.
Nii ettevõtete kui valitsemissektori investeeringute langustempo aasta lõpus ei vähenenud. Sisemajanduse nõudluse langus neljandas kvartalis aeglustus, mis oli osalt tingitud aktsiisikaupade aktiivsest soetamisest enne aasta alguse aktsiisitõuse. Selgelt positiivsed muutused olid aasta lõpus aga tänu pikalt jätkunud hinnalangusele eluruumide soetamise osas, seisab ministeeriumi analüüsis.
Möödunud aasta lõpus hakkas mõnevõrra aastases võrdluses pidurduma ekspordi langus. Pidurdumise taga on kasvanud mahud osades harudes ning aastataguse madala võrdlusbaasi mõju. Rahandusministeeriumi teatel on ettevõtted kahanenud nõudluse tingimustes oma kulusid oluliselt piiranud ja parandanud seeläbi konkurentsivõimet välisturgudel.
Lisaks on peamistel eksporditurgudel kasvuväljavaated paranemas, mistõttu on ekspordisektor hakanud vähehaaval juurde saama uusi tellimusi ning juba käesoleva aasta alguses võib oodata väikest kasvu. Ekspordi kasv aastases võrdluses hakkab vedama ka majanduskasvu aasta teises pooles, kinnitas ministeerium.
Ettevõtete lisandväärtuse langus aeglustus neljandas kvartalis 14%ni. Positiivselt mõjutas tulemusi tegevuskulude kärpimine, mis tõi kaasa kasumlikkuse paranemise vähenevate müügitulude tingimustes. Enim mõjutas paranemist töötlev tööstus, valdavalt ekspordile suunatud allharude arvelt ja seda suuresti nõrga võrdlusbaasi tõttu.
Osaliselt pidurdus kasumlikkuse langus ka ekspordinõudluse suurenemise ja konkurentsivõime paranemise toel. Languse jätkumisse panustasid ehitus ning hulgi- ja jaekaubandus, kus jätkus siseturu nõrkusest tulenev müügitulu kiire langus ja kasumimarginaalide kahanemine, teatas ministeerium.
Kevadise majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium aprilli alguses.
Seotud lood
Tänane Eesti majanduse olemus ei too püsivat uut kasvu, ütles Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare täna riigikogus töökohtade loomise arutelul.
Täna avaldatud maksebilansi andmeil oli Eesti jooksevkonto ülejääk SKP suhtes mullu 4,6 protsenti. Veel 2008. aastal oli puudujääk üle 9%.
Eesti sisemajanduse nõudlus langes eelmisel aastal ligi 24% ja oli esmakordselt viimase 15 aasta jooksul aastaarvestuses SKPst väiksem.
Majandusekspert Heido Vitsur ütles Äripäevale üle 14 kuu taas kasvama hakanud ekspordinäitu kommenteerides, et raske on küll ennustada, mida täpselt tulevik toob, kuid praegu peaksime eelkõige rõõmustama selle üle, et me enam robinal ei lange.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.