Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu asepresidendi Dmitri Kuzmini hinnangul ei tähtsusta Eesti valitsus piisavalt koostöö arendamist Venemaaga, nii ei mainitud tema sõnul tööandjate keskliidu majandusfoorumil isegi möödaminnes Venemaad kui prioriteetset partnerit.
Järgneb intervjuu sel kuul Tallinnas toimunud majanduskonverentsil "Tuulelohe lend" esinenud Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (VTEL) asepresidendi Dmitri Kuzminiga.
Millised on Teie arvates Eesti ettevõtjate võimalused Vene turul?
See teema puudutab eelkõige Eesti ettevõtjaid. Isegi Tallinna majandusfoorumi põhjal on näha, et Eesti Vabariigi juhtide jaoks ei seisa eduka koostöö arendamine Venemaaga esikohal. Sümptomaatiline on ka see, et alguses käsitleti eksootilisi turge (konverentsi teises osas käsitleti Eesti ärivõimalusi eksootilistel turgudel - toim).
Ei Eesti Vabariigi lugupeetud president ega ürituse esimesel poolel viibinud kolleegid ei maininud isegi möödaminnes Venemaad kui prioriteetset partnerit.
Meie riikide vahelistest suhetes on olemas küllaltki suured takistused. Need on piirileping, pronkssõduri monumendi teisaldamine, üle 100 000 vene keelt kõneleva Eesti elaniku ebamäärane olukord.
Mõned neist takistustest on süsteemset laadi ning kui me räägime kaubandus-, majandus- või investeerimiskoostöö arendamisest, siis peame mõistma, et praegu ei ole meil sellise koostöö arenguks kindlat lepingulist ja õiguslikku baasi.
Eestiga ei ole sõlmitud vastastikuse kapitalikaitse kokkulepet, ei ole topeltmaksustamise likvideerimise konventsiooni, 1996. aasta kokkulepe valitsusevahelise komisjoni loomisest on ikka veel alla kirjutamata.
Võib ainult loota, et huvi koostöö vastu pühib kõik ärritust tekitavad elemendid, algul mälust ja siis ka poliitilistest deklaratsioonidest.
Kas VTEL saab majandussuhete paranemisel kaasa aidata?
Tegutseme oma liikmete huvides. Peab tekkima mingi motivatsioon, et sekkuda Eesti-Vene dialoogi. Praegu selleks ei ole vajadust.
Mis puudutab aga infovahetust, siis oleme selleks avatud. Meil on suurepärased suhted Eesti tööandjate organisatsiooniga, aprillis kavatseme allkirjastada koostööleppe. Kuid me ei saa Eesti Vabariigi, ettevõtjate eest initsiatiivi üles näidata.
Kas Eesti ärimeeste hirmud Venemaa suhtes on põhjendatud?
Neid jutte usuvad ainult ärist kaugel seisvad inimesed. Keskmine ja suuräri on praegu piisavalt struktureeritud ja informeeritud olukorrast ühes või teises riigis. Reeglina on ettevõtjad väga pragmaatilise lähenemisega – nende jaoks on kõige tähtsam kasum.
Mind siin saatnud Eesti kolleegidest ja inimestest, kellega olen siin kohtunud, 90 protsenti elavad ja teevad äri Moskvas.
Taust
5. märtsil toimus Tallinnas Eesti Tööandjate Keskliidu aastapäevakonverents «Tuulelohe lend 2010 - Eesti ettevõtjate võimalused välisturgudel“. Konverentsil osalesid ka president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, rahandusminister Jürgen Ligi ja majandusminister Juhan Parts.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.