Äripäeva esikülg on täna tühi. Tunnistame, see on erandlik. Me pole seda kunagi varem teinud. Soovime selle sammuga näidata, milline oleks Eesti ajakirjandus äsja riigikogus arutlusele tulnud seaduseelnõu vastuvõtmisel. Tühi.
Soovime tühja esiküljega näidata, milline oleks Eesti ajakirjandus pärast nn allikakaitseseaduse vastuvõtmist. Tühi. Justiitsminister Rein Langi eestvedamisel kirjutatud seaduseelnõu 656 võimaldab vastuvõtmisel vangi panna uurivat ajakirjandust viljelevad ajakirjanikud, kohustada neid infot andnud allikate nimesid avaldama ja trahvima väljaandeid lihtsalt hoiatuseks.
See tähendaks, et kuuendal aastal Euroopa Liidus olles hävitatakse üks sammastest, millele toetub demokraatia. Vaba, sõltumatu ja vajadusel võimueliidi suhtes kriitiline ajakirjandus. See, mille poolest Eesti erineb enamikust idabloki riikidest. Suukorvistatakse mitte ainult ajakirjandus, vaid võetakse ka ausatelt kodanikelt julgus anda ajakirjandusele infot võimu kuritarvitamisest.
Äripäev lähtub oma tegevuses sõnadest, mille pani kirja tänapäevase lääne ajakirjanduse rolli sõnastanud CBS Newsi toimetaja Ed Klauber juba 1939. aastal: "Ajakirjaniku õigus ja kohustus on tuua tema kui ajakirjaniku käsutusse jõudnud infost välja uudised ja neile valgust heita. Ta peab tooma välja mõlema poole faktid, näitama ära vastuolud. Meeles pidama, et demokraatlikus ühiskonnas on oluline, et inimesed mitte ainult ei pea teadma, vaid ka mõistma. Ajakirjaniku ülesanne on aidata lugejal mõista, kaaluda ja hinnangut anda, kuid mitte tema eest hinnanguid langetada."
Aidata lugejal mõista ja aru saada. Seda me enam teha ei saa, kui poliitikud seaduseelnõu 656 jõustavad.
Võimule on alati omane soov infot monopoliseerida - levitada teavet kontrollitult ja valikuliselt. Endale kasulikul viisil. Ajakirjanduse eesmärk on infomonopol lõhkuda, mis on võimueliidile ebamugav.
Seni on Eesti poliitikud suhtunud vabasse sõltumatusse ajakirjandusse kui demokraatia tavalisse kaasnähtu - kohati valusasse, kuid ainuõigesse ja vajalikku. Nüüd on riigikogu astumas ajaloolist sammu - tõekspidamistest taganetakse. Visatakse Eesti maailma ajakirjandusvabaduse senisest tipust alla auku.
Äripäev pole sellega nõus. Eesti pole seda ära teeninud. Nagu ka Äripäeva lugeja. Me usume, et meie lugeja ei taha olla alam, kellele võimueliit ja ametkonnad viskavad hea tahte märgina ette konte, mis on eelnevalt puhtaks näritud.
Me pole nõus hakkama oma lugudes ja juhtkirjades arutama kurkide hapendamise teemal, nagu tegi seda Eesti ajakirjandus enne Eesti iseseisvuse kaotamist. Vaikiva ajastu kõrgpunktis.
Me usume, et tugev ajakirjandus aitab Eesti ühiskonda muuta tervemaks, jõukamaks. Kohaks, kus me kõik tahame rõõmsalt elada. Kohaks, mille patrioodid me uhkusega oleme. Me usume, et riigikogul jätkub tervet mõistust olla üle mõnede poliitikute soovist teha Eesti ajakirjanikest endale meelepärased õukonnameedia hääletorud.
Me ei taha enam kunagi tühja esikülge.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Justiitsministeerium selgitab, et allikakaitse piirangud pole seaduseelnõusse sisse kirjutatud mitte ajakirjanike karistamiseks, vaid kurjategijate karistamiseks, kui infot pole võimalik muul viisil kätte saada.
Vaba ajakirjanduse tegutsemist pärssiva seaduseelnõu arutamiseks tuleb kokku töörühm, kuhu kuuluvad ka ajakirjanike esindajad.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on tal kahju, et ajalehed valged leheküljed üllitasid, see lülitab nad diskussioonist välja.
Ajakirjandusdeliktide ehk õigusrikkumiste puhul annab ka praegune seadus kannatanule võimaluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ja õigusrikkumisest hoidumist, rõhutas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent Karin Sein eile õhtul Tartus toimunud Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsi ettekandekoosolekul.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.