OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,38%5 995,54
DOW 300,59%43 988,99
Nasdaq 0,09%19 286,78
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,61

OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,38%5 995,54
DOW 300,59%43 988,99
Nasdaq 0,09%19 286,78
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,61

18.03.10, 17:03

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õppejõud: õiguskaitses pole tühikut

Ajakirjandusdeliktide ehk õigusrikkumiste puhul annab ka praegune seadus kannatanule võimaluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ja õigusrikkumisest hoidumist, rõhutas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent Karin Sein eile õhtul Tartus toimunud Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsi ettekandekoosolekul.

Väinu Rozentalajakirjanik

Koosolekul kuulati ettekandeid kahju hüvitamisega karistamise teemal ning diskuteeriti riigikokku saadetud nn allikakaitse eelnõu üle, millega tahetakse muuta ringhäälingu- ja võlaõigusseadust ning kriminaalmenetluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

„Kui sul on hea õigusnõustaja, siis võib kannatanu põhimõtteliselt saada ka täna sama palju raha nagu saadakse Saksamaa, USA või Prantsusmaa õiguse alusel,“ kummutas Sein ümber väite, justkui ei võimaldaks praegune seadusandlus pressi poolse õigusrikkumise korral kannatanule piisavalt õiguskaitset.

„Näiteks võlaõigusseaduse alusel saaks alusetu rikastumise nõudena nõuda välja kogu kahjutekitaja poolt saadud tulu ehk siis pahauskse õigusrikkuja vastu saab esitada saadud tulu väljamõistmise nõude,“ rääkis Sein. „Lisaks tulu väljanõudmisele saab nõuda ka mitterahalise kahju hüvitamist, samuti saab nõuda õigusrikkumisest hoidumist.“

Sein lisas, et Eestis on seni mittevaralise kahju eest siiski mõistetud välja suhteliselt väikesesummalisi hüvitisi. Tema andmeil küündis suurim välja mõistetud summa 200 000 kroonini. Tegu oli kaasusega, kui ajakirjanduses avaldati inimese nimetähed, nii et oli aru saada, et just tema oli kuriteo ohver.

Seini sõnul on 200 000 krooni täiesti arvestatav summa. „Näiteks Austria meediaseadus ütleb, et au teotamise puhul meedias ei peaks hüvitise summa olema suurem kui 16 000 eurot (veidi üle 250 000 krooni – toimetus) ja erandjuhtudel kuni 36 000 eurot,“ tõi Sein võrdluse.

Riigikokku jõudnud eelnõu kohta tegi Sein muu hulgas märkuse, et millegipärast on preventsiooni idee ehk ennetuslikkus sisse kirjutatud kõikide kahjuhüvitamise juhtudele. „Ka täna on kõikidele õiguskaitsevahenditele ju omane preventsiooni efekt,“ lausus Sein. „Seega tegelikult pole seda ju vaja öelda.“

Väinu Rozental

Seadused

Seotud lood

Arvamused

18.03.10, 06:01

Me ei taha tühja esilehekülge

Äripäeva esikülg on täna tühi. Tunnistame, see on erandlik. Me pole seda kunagi varem teinud. Soovime selle sammuga näidata, milline oleks Eesti ajakirjandus äsja riigikogus arutlusele tulnud seaduseelnõu vastuvõtmisel. Tühi.

Uudised

18.03.10, 14:10

Ministeerium: seadus karistab kurjategijat, mitte ajakirjanikku

Justiitsministeerium selgitab, et allikakaitse piirangud pole seaduseelnõusse sisse kirjutatud mitte ajakirjanike karistamiseks, vaid kurjategijate karistamiseks, kui infot pole võimalik muul viisil kätte saada.

Uudised

18.03.10, 16:16

VIDEO: Langi väitel ei saa ajakirjandus asjast aru

Kuigi justiitsminister Rein Lang pidi täna Eesti Ajakirjanike Liidu 23. kongressil nn allikakaitse eelnõud tutvustama, asus ta hoopis väljaandeid ja Eesti Ajalehtede Liitu süüdistama.

Uudised

18.03.10, 18:54

Kas vaesele suurem hüvitis mittevaralise kahju eest?

Ehkki põhiseaduses on olemas võrdse kohtlemise paragrahv, võib riigikokku jõudnud seaduseparandus tekitada diskussiooni mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle.

Sisuturundus

08.11.24, 08:00

Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?

Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.