Meedikute väljaränne duubeldus aasta alguses

Alles 2009. aasta detsembris teatas Ida-Viru Keskhaigla siseleht uhkusega, et stomatoloogiaosakonda asus 2008. aastal tööle kolm värskelt ülikooli lõpetanud hambaarsti, kirjutas Meditsiiniuudised. Nende seas oli Margarita Rogatkina, kes naasis pärast arstidiplomi kättesaamist kodumaakonna inimeste hambaid ravima.

Rogatkina sõnul liitus tunamullu Ida-Viru Keskhaiglaga koguni viis noort  hambatohtrit, ainult et kaks neist on vahepeal Soome pagenud. Ka Rogatkina karjäär Kohtla-Järvel lõpeb peagi – alates aprillist nokitseb naine juba soomlaste hambaaukude kallal. Sama töö eest hakkab ta saama viis korda suuremat palka.

See on Rogatkina sõnul peamine põhjus, miks ta otsustas kodukandi puurid hüljata. Rogatkina teab, et Soomes on peale kopsaka sissetuleku, misvõimaldab lapsele paremat elujärge, ka arstisõbralikum töökorraldus.

Seda on ta kuulnud kolleegidelt, kes juba raja ette tallanud ja eluga igati rahul.

Viimaseid päevi Eestis töötav hambaarst ütleb, et haiglas on patsiente nii palju, et ta ei jõua vahepeal süüagi. Põgenemisplaan muutus konkreetseks möödunud suve lõpus, sest siis läks Rogatkina soome keele kursustele.

Kui ta oma lahkumisest haiglas teatas, öeldi, et sellest on väga kahju, aga samas saadi aru. Sama mõistev on tulnud sel aastal olla juba rohkem kui sajal ettevõttel ja haiglal.

Lahkujaid sama palju kui tunamullu poole aastaga

Selle aasta algus on hambaarstide sertifikaatide väljavõtmise poolest olnud rekordiline – seda on teinud üheksa arsti. Arsti või õe elukutset tõendava töötõendi on märtsi seisuga terviseametist välja võtnud 102 inimest. Kahe ja poole kuuga on lahkujaid olnud sama palju, kui oli tunamullu poole aasta kohta.

Kuna aasta alles algas, teavad seda, mis hakkab edasi saama ning milliseks kujuneb lahkujate arv 2010. aasta lõpuks, ainult tervishoiutöötajad ise.

Terviseameti teatel võttis ainuüksi veebruaris oma dokumendid välismaale tööle mineku sooviga välja 29 arsti ja 25 õde, jaanuaris 18 arsti ja 18 õde. Kokku on tänavu otsustanud kodumaa haiglate tolmu kotadelt pühkida 47 arsti, 9 hambaarsti, 43 õde ning 3 ämmaemandat.

Terviseameti registrite ja tegevuslubade büroo juhataja Evi Lindmäe sõnul on kahel viimasel aastal silmapaistvalt kasvanud just lahkuvate õdede hulk.

Kui varem oli sertifikaadi võtnutest õdesid üks kolmandik, siis nüüd on neid sama palju kui arste. Lindmäe sõnul oli aasta algul õdedest minejaid suhteliseltpalju Tartu Ülikooli Kliinikumist, veebruaris lahkus võrreldes teiste haiglatega rohkem õdesid Ida-Viru Keskhaiglast.

“Ilmselt mõjutab ka see, kuhu värbaja oma karvase käpa suunab,” lisab Lindmäe. Mõni neist on tema sõnul väga aktiivne, näiteks Norrasse õdede värbajad. Trollidemaale on sel aastal otsustanud minna juba 28 õde.

Radioloogide seas on popp telemeditsiin

Lindmäe sõnul tegeleb osa arste, kes on sertifikaadi välja võtnud, hoopis telemeditsiiniga. See tähendab, et füüsiliselt jäävad arstid ka siia tööle.

Eriti populaarne on see radioloogide seas, aga sellel aastal on telemeditsiini heaks tööle asunud ka kolm oftalmoloogi.

“Ja nii mõnedki üldarstid töötavad siin, aga käivad Soomes valveid tegemas, hambaarstid on osa aega siin ja osa Soomes. Nii et absoluutselt üks

ühele ei saa neid numbreid võtta,” selgitab Lindmäe. Eestist teadmata ajaks põgeneda ei plaani mitte kõik.

Nii näiteks võttis sel aastal oma paberid välja Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog Katrin Sikk, kes läheb tegelikult kõigest kaheks kuuks Londonisse täiendusele. “Palka selle eest sealt ei maksta. Hoopis tööandja andis mulle stipendiumi ja säilitab ka keskmise palga,” on arst rahul.

Tema ei kavatse välismaale tööle jääda – vähemalt mitte seni, kuni siin tööd

jagub ja palka oluliselt ei kärbita. Neuroloogi hoiavad Tallinnas kinni huvitav töö ja head kolleegid. Olude sunnil aga kavatseb Eestist lahkuda Tallinna Vanglas õena ning Rapla Maakonnahaiglas 0,25 kohaga ämmaemandana töötav PiretPeetersoo.

Et saada kätte dokumendid, maksis Peetersoo 16. veebruaril 3000 krooni riigilõivu

ning saatis terviseametile avalduse. Nüüd tuleb ära oodata kinnitus Soomest. “Üritan lahkuda esimesel võimalusel,” lausub naine. Mõte Soome minna hakkas tal peas kerima juba eelmise aasta kevadel.

1993. aastal ämmaemandana Tallinna Meditsiinikooli lõpetanud naine kasvatab üksinda kolme last ja tema praegune sissetulek pole selleks piisav.

Väljarändest kujuneb suur probleem

Algul otsis Piret Peetersoo tööd vahendusfirmade kaudu, aga nüüd on seda rohkem omal käel ja tuttavate abil teinud. Päris kindlat töökohta Peetersool veel Soomes pole, kuigi üks objekt terendab silmapiiril.

Praegu on piduriks vaid töötõend, mille Soome pool kinnitama peab. Koos töökohaga pakutakse talle ka elamispinda, kuhu Peetersoo oma kolme väikese

lapsega kolida võiks. Keelekursustel hakkas Peeter soo jõudumööda käima eelmise aasta sügisest.

Kuna tihe töögraafik ei võimaldanud tal väga usinalt koolipinki nühkida, siis ei tunne naine ennast veel päris kindlalt. Sellepärast proovib ämmaemandaks

õppinud Peetersoo esialgu kätt õena, hiljem loodab ta ka esmakordselt ilmavalgust nägevaid soomlasi tervitama hakata.

Peetersoo sõnul on väljaränne meedikute seas praegu väga aktuaalne teema: kes on juba kuhugi läinud, kes alles kaalub minekut. “Sellest kujuneb Eestis

suur probleem,” lausub ta. Just palganumber on see, mis ajendab Peetersood ja paljusid teisi jalga laskma.