Swedbank: raskustes laenukliendid teadlikumaks muutunud

Swedbanki eraisikute võlahalduse osakonna juhataja Raul Järve sõnul lähtub pank maksete ajatamisel võimalikult adekvaatsest hinnangust, kas kliendil on tõenäoline taastada piisav sissetulek laenukoormuse teenindamiseks. „Maksepuhkuste kordade arv ja selle kestvus sõltub konkreetsest kliendist  – oleme paljudel klientidel maksepuhkust korduvalt pikendanud, haruldused pole ka 1-aastased puhkused,“ selgitas Järve tööd, mida laenudega hädas olevate klientidega aktiivselt tehakse. „Vaatamata töötuse kõrgele tasemele püsib makseraskustes klientide hulk endiselt stabiilne,“ märkis Järve.

„Teeme regulaarseid küsitlusi oma klientide hulgas, mis näitab, et enamik makseraskustes klientidest on rahul meie teeninduse ja neile pakutud lahendustega. Kindlasti püüame ka edaspidi majanduse üldistele trendidele adekvaatselt reageerida ja oma klientidele parimaid lahendusi pakkuda. Endiselt soovitame klientidel olla ise aktiivsed ja “varajased” – sellest sõltuvad ka konkreetse kokkuleppe tingimused,“ sõnas Järve.

Turul on näha ka väikest elavnemist, näiteks kinnisvaraarendajad on alustanud uute elamuprojektidega.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktori Andres Tuki sõnul on turul märgata esimesi arendajaid, kes on alustanud uusarenduste projektidega. „Tallinnas on uute müügisolevate korterite arv aasta teiseks pooleks oluliselt vähenenud ning atraktiivseid pakkumisi napib. Uued arendused jõuavad turule pigem selle aasta teises pooles või järgmise aasta alguses, mistõttu 2010 aasta pakkumine jääb pigem mõõdukale tasemele,“ märkis Tukk. „Tallinna praegune hinnatase on stabiilne ja peaks jääma samale tasemele terveks 2010. aastaks.“

„Tänane kodulaenu võtja mõtleb oma otsused põhjalikult läbi ning valikul rõhutakse eelkõige vara kvaliteedile. Olulised faktorid on loomulikult ka asukoht ja hind,“ rääkis Tukk, lisades, et täna on näiteks suurema omafinantseeringuga ostjaid oluliselt rohkem kui mõned aastad tagasi.

Liisinguturu peamised trendid on seotud klientide kaalutlevama käitumisega muutunud majandusolukorras. „Liisingus näeme, et üha enam on suund autode pikemale kasutamisele ehk siis kliendid ei vaheta oma autosid nii kiiresti välja. Varem oli üsna tavaline see, et keset liisinguperioodi vahetati olemasolev auto uuema vastu. Täna aga pikendatakse olemasolevate masinate liisingulepinguid. Ka autode valikul ollakse nüüd ratsionaalsemad ja valitakse pigem tegelikest vajadustest lähtuvalt,“ selgitas Andres Tukk.