Kolmapäeval Brüsselis peaminister Andrus Ansipiga kohtunud Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles, et toetab Eesti püüdlusi saada 1. jaanuaril 2010 euroala liikmeks.
„Eesti on väga hea näide toetusest eurole ja soovist euroga liituda,“ ütles Barroso kohtumise järel toimunud pressikonverentsil, kus ta tunnustas Eesti - eriti praegusel raskel ajal - tehtud pingutusi euroga liitumise kriteeriumide täitmiseks.
„Eesti on Maastrichti kriteeriumide täitmisele lähedal,“ ütles Barroso, lisades, et Eesti euroga liitumise valmisoleku hindamine 12. mail saab olema oluline verstapost.
Barroso rõhutas, et Eestit hinnatakse Eesti enda saavutatu järgi ning et arengud teistes ELi riikides Eesti kohta käivat otsust ei mõjuta.
„Eesti liitub tugeva eelarvepositsiooni ja paindliku majandusega,“ ütles Barroso, nentides, et Eestil tuleb siiski kõiki euroala riike veenda, et riik suudab ka edaspidi euroala normidest kinni pidada ja riskidega toime tulla.
„Minu arusaamise järgi oleme Maastrichti kriteeriumid juba täitnud,“ märkis peaminister Andrus Ansip, viidates inflatsioonikriteeriumi täitmisele läinud aasta sügisel ning eelarvedefitsiidile, mis jäi mullu 1,7% tasemele SKPst. Valitsemissektori võlakoorem on Eestil ELi riikide seas kõige väiksem, 7,2% SKPst.
„Meie arusaamise järgi on euroala laienemine seotud tingimuste täitmisega. Kui tingimused on täidetud, siis liitutakse. Kui ei, tuleb rohkem pingutada,“ ütles Ansip.
Seotud lood
Eesti liitumine euroalaga oli ebaseaduslik, kirjutas Austria ajaleht Die Presse.
Täna Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga kohtunud peaminister Andrus Ansip ütles kohtumise järel toimunud pressikonverentsil, et Eesti toetab Euroopa uue kasvustrateegia eesmärke ning on neile omaltpoolt lisanud elektroonilise ettevõtluskeskkonna arendamise ettepaneku.
Reitinguagentuur Fitch teatas täna, et muudab Eesti riigireitingu väljavaate euro-ootuse tõttu positiivseks, mis lubab oodata praeguse reitingu paranemist.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”