Riik lükkab võlad müüja kraesse

"Isikul, kes on makseraskustes, st ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal, on õigus pöörduda kohtusse oma võlgade ümberkujundamiseks," selgitas pangaliidu juht Aivar Rehe. Ümberkujundamine tähendab kohustuste täitmise pikendamist, osadena täitmist või vähendamist, selgitas ta.

Rehe kinnitusel on ümber võimalik kujundada kõiki kohustusi, mis on tekkinud lepingulistest suhetest juriidiliste või eraisikutega. "Seega võimaldaks praegune visioon uuest regulatsioonist mõnel juhul vähendada kohustusi ka näiteks kommunaalteenuseid pakkuvate ettevõtete ees," lisas ta.

Tuula: poliitikud ajavad populaarsust taga

Postimüügifirma Anttila juhi Tauno Tuula sõnul ajavad poliitikud eeldavalt sügisel jõustuvat seadust ellu kutsudes taga populaarsust.

"Võlgnikud on väga õnnelikud, aga seaduseloojad ei tule selle peale, et see seadus halvab väga suures ulatuses äritegevust ja kaubandust," kinnitas ta.

Seaduse jõustumine toob võimalikele võlglastele tema sõnul "väga kehva elu". "Kui nad nüüd saavad midagi pika maksuperioodiga osta, siis edasi ei saa nad üldse midagi osta - neile ei müüda lihtsalt," märkis Tuula. "See tähendab kõike: autosid, riideid, mida tahes," rääkis ta.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul võiks seadus puudutada ainult koduomanike makseraskusi. "Ei võlgade ega võlausaldajate eest ei ole Eestis vaja kedagi kaitsta - küll aga on vaja kokku leppida reeglites, kuidas makseraskustesse sattunud inimesi on võimalik makseraskustest välja aidata," märkis ta.

Saneerimist võiks ka eraisikule lubada

Raie lisas, et ettevõtjate jaoks on olemas saneerimisseadus ja pankrotiseadus, viimane lubab ka füüsilisel isikul vabaneda kohustustest pankrotiprotsessi kaudu.

"Oleks mõistlik, kui eraisikute puhul sarnaselt ettevõtjatega on selline saneerimisprotsess olemas. Aga see peab igal juhul tasakaalustatult arvesse võtma nii võlausaldajate kui ka võlgnike õigusi," nentis Raie.

Tema sõnul ei soovi võlausaldajad näha võlgade mahakirjutamist, kõrvalnõuete, nagu intresside ja viiviste, mahakirjutamine on läbirääkimiste küsimus. Riik ei tohiks anda kodanikele sõnumit, et võla põhiosast on mingi protsessi käigus lihtne vabaneda, lisas Raie.

Raie sõnul pole analüüsitud eelnõu mõju. "Analüüs võiks arvesse võtta võimalikke väärkasutusi. Arvan, et parlament ei peaks sellist seadust uisapäisa vastu võtma," märkis ta.

Pahatahtlikke laenajaid ei tohiks aidata

Kaubamärki Liisi kasutava OÜ Koduliising omanik Arne Veske ütles, et kohus peaks tegema vahet pahatahtlikel laenuvõtjatel ja raskesse olukorda sattunud inimestel. Pahatahtlike all pidas ta silmas neid, kes on võtnud 20-30 väikelaenu ning on nüüd võlakoorma all käpuli. "Selge, et nende inimeste käest pole võimalik seda raha tagasi saada ei nüüd ega ka hiljem," ütles Veske, kuid tunnistas, et selline seadus on inimestele siiski vajalik.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler kinnitas, et võrreldes Soome seadusega on Eesti eelnõu liialt üldine. "Mitmetimõistetavus paneb kohtunike õlgadele suure õigusliku ja sotsiaalse vastutuse üksikisikute ning ka finantssektori hea käekäigu eest," rääkis ta.

Petistelt tuleks hüved tagasi võtta

Riigikogu liikme Ken-Marti Vaheri (IRL) sõnul saab petuskeeme vältida. Kui võlgnik ei osale menetluses ausalt ega tegutse pärast võlgade ümberkujundamise kava kinnitamist hea usu põhimõttest lähtuvalt, langevad kavandatud või saavutatud hüved tagasiulatuvalt ära, pakkus ta.

Müüjad hirmul

Käiku lähevad petuskeemid ja pangad muutuvad konvervatiivsemaks.

Bigbanki juht Targo Raus ei mõista enda sõnul, miks ei piisa isikute võlanõuete vähendamisel pankrotiseaduses reguleeritust. "Kui võlanõuete vähendamine muutub segasemaks ja keerulisemaks, siis näen ohtu, et tekib palju nn pahatahtlikke petuskeeme," tõdes ta.

Rausi sõnul ei muuda see kindlasti ärikeskkonda paremaks, kui võlgadest lahtisaamiseks on palju erinevaid skeeme ja võimalusi.

Saksa Auto juhi Jussi Pärnpuu ütlusel on ettevõtjaile oluline küsimus, kui palju pangad konservatiivsemaks muutuvad. "Pankade finantseerimistingimused halvenevad ning jaeäri kannatab," märkis ta.

Kommentaarid

Ken-Marti Vaher, riigikogu liige, IRL

Võlakaitse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamist, et makseraskusi ületada ja vältida pankrotimenetlust.

Tahame luua ka füüsilistele isikutele võimaluse alternatiivina pankrotimenetlusele oma võlgu ümber kujundada, nii nagu see saneerimismenetluse kaudu on praegu võimalik juriidiliste isikute puhul.

See aitab ajutises makseraskuses võlgnikul pankrotti vältida ja võlausaldaja saaks kokkuvõttes rohkem tagasi kui pankrotimenetluses. Laenutagatiste ehk pandiõiguse osas olulisi muudatusi ei kavandata.

Võlgade ümberkujundamine kujutabki endast eeskätt võlgniku olukorra hindamist ja otsustust, kas ta on lootusetult maksejõuetu või on tema kohustuste ajatamise, osade kaupa täitmise või kõrvalnõuete osalise vähendamise kaudu võimalik siiski vee peale jääda ilma pankrotita.

Indrek Niklus, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja

Üheks kitsaskohaks on kindlasti see, et eelnõu järgi on võimalik ümber kujundada ka tulevikus tekkivaid võlgu (laenulepingud, üürilepingud, järelmaksuga müük).

Meie hinnangul see nii olla ei tohiks - ümberkujundamine peaks olema võimalik ainult menetluse ajaks tekkinud võlgade osas, sest vastasel korral toimuks liiga ulatuslik lepinguvabaduse rikkumine. Selline võimalus võiks olla lubatud üksnes juhul, kui tulevikus tekkivate nõuete ümberkujundamisega nõustuvad mõlemad lepingupooled ehk siis ka võlausaldaja.

etteheited

Pangaliit tahab läbinähtavust

*Põhinõude (tagasimakse ja intress) mahakirjutamine võlavabastuse menetluses ei tohiks olla lubatav, kaaluda võib kõrvalnõuete (viivisintressid, leppetrahv) mahakirjutamist.*Lubatav ei saa olla olukord, kus võlgnik vähendab oma kohustuste mahtu, kuid isiku vara ei realiseerita. Võlgniku igapäevaseks eluks mitte hädavajalikud varad tuleb võlgade katteks realiseerida.*Peavad olema selged kriteeriumid, millal isik saab võlgade ümberkujundamise menetlusse siseneda, et välistada põhjendamatud ja pahatahtlikud menetlused.*Menetlusse peab olema kaasatud erapooletu isik, kes teeb kindlaks võlgniku varad ja kohustused ning kindlustab, et võlgniku sissetulek läheb kohustuste täitmiseks.

mis on mis

Võlakaitse seaduse eelnõu

*Eelnõu eesmärk on aidata makseraskustes füüsilistel isikutel oma võlgu ümber kujundada. Loomise ajendiks oli kodulaenuvõlglaste kasvav hulk.*Eelnõu loodi riigikogu liikme Ken-Marti Vaheri juhtimisel, ettevalmistamisel osalesid eksperdid eesotsas vandeadvokaat Paul Varuliga.*Seadus peaks hakkama kehtima tänavu sügisel.*Riigikogu õiguskomisjoni reedese istungi tulemusena otsustati, et Tartu Ülikooli juuraõppejõud Paul Varul ja Villu Kõve asuvad koostama uut eelnõu projekti, mis valmib lähiajal. Tähtaega ei täpsustatud