Tööpuudus on paisutanud töövahenduspettuste arvu

Rahvusvahelise tööotsingu võrgustiku EURES juhataja Marta Traksi sõnul tunnevad petised ennast vabalt, sest inimesed usuvad, et välismaal pakutakse neile tööd, ega mõtle, et kriis ja töötus on tabanud ka teisi riike. Teine põhjus peitub asjaolus, et inimesed ei usu, et riik aitab leida tööd või vähemalt säilitada olemasolev töökoht.

"Kui küsida inimestelt, kui hästi nad võõrkeeli valdavad, keeravad nad ringi ja lähevad nende juurde, kes ei nõua mingeid eriteadmisi," rääkis Traks.

EURES lubab abi tööandja tausta kontrollimisel

Traks soovitab enne nõusoleku andmist uurida infot vahendaja ja potentsiaalse tööandja kohta. Infot saab näiteks EURESi kontorist, kellel on loodud kontaktid teiste taoliste struktuuridega Euroopas.

Sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialisti Õie Jõgiste sõnul kasvas koos töötuse suurenemisega ka nende töövahendusfirmade arv, kelle tegevus ei vasta tööturuseadusele. Tema kinnitusel laekub neile aina rohkem kaebusi firmade peale, kes pärast raha kättesaamist jäljetult kaovad. Samas keelab seadus tööotsijalt raha üldse võtta.

Töökoha tasuks küsiti 8000 krooni inimeselt

Mullu mais otsustas tallinlane Deniss Käkk, kes töötas tol ajal OÜs Kaliif, proovida kätt töövahendajana. Ta pakkus tööd ehitajatele Saksamaal, soovijaid kogunes 15. Neile selgitas Käkk üksikasjalikult, kuhu nad sõidavad, kus hakkavad elama, mida peavad kaasa võtma. Iga kohalviibija maksis 8000 krooni.

Käki sõnul pidi raha minema piletite ostuks, elamisele ja toitlustamisele kohapeal. Töövahendaja lubas, et raha tagastatakse nädala jooksul pärast töölepingu allkirjastamist.

Käkk ei näe probleemi selles, et pole terve aasta jooksul raha tagasi andnud. "Milles asi? Ma ei varja end, raha maksan tagasi. Jah, osade kaupa ja mitteregulaarselt, kuid maksan," ütles ta.

Käkk: olen umbes poole summast tagasi andnud

Käki sõnul on umbes 60 000 krooni juba tagastatud, aga see on pool summast. Toimetuse küsitletud inimestest tunnistas vaid üks, et tal õnnestus osa rahast tagasi saada ning sedagi pärast surve avaldamist.

Käki sõnul vedas teda alt inimene, kes palkas töölisi Saksamaale, ent ta keeldus tema nime ütlemast. "Kuni on lootust, et ta annab raha tagasi, ei taha ma tema nime öelda," põhjendas ta.

OÜ Kaliif omanik Nadežda Pavlova kinnitas, et Käkk töötas tema firmas, kuid keegi pole volitanud teda töövahendusega tegelema. "Ta paigaldas laevadel linoleumi ja kahhelkive, oli midagi töödejuhataja moodi," ütles Pavlova. Tema sõnul vallandati Käkk eelmise aasta lõpus.