Eesti paberi- ja tselluloositootjatest plaanib lähiajal suurimat investeeringut veel eelmisel aastal pankrotiohus olnud Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.
"Praegu liigub tööstussektor üha suuremate tootmismahtude suunas, mis omakorda nõuab pakendamisliinidelt suuremat kiirust. Seetõttu muutuvad ka pakendipaberi omadused - kõrge poorsusega ja ülitugev paber on see lahendus, mida ootavad suurema kiirusega pakendamisliinid," selgitas Horizon Tselluloosi ja Paberi juhatuse esimees Ashwani Sharma. Ühtlasi muutub tootmine energiasäästlikumaks ja ka keskkonnasõbralikumaks.
Sharma kinnitusel teeb investeeringu Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ise, uusi investoreid ei kaasata. Ettevõte kuulub sajaprotsendiliselt Singapuri päritolu globaalsele Tolaram Groupile. 30 protsenti vajaminevast 90 miljonist kroonist paigutab Horizon ning ülejäänu osas räägitakse läbi finantsasutustega. Investeering plaanitakse teha 2011. aasta keskpaigaks.
Kehra paberivabrik plaanib tänavu juba kasumit
Kui veel eelmisel aastal oli Horizoni olukord kriitiline ja tema pankrotti nõudis kordamööda seitse ettevõtet, siis praegu ei ole juhatuse esimehe sõnul ettevõtte vastu käimas ühtegi pankrotiasja. "Me ei näe ka, et see oleks edaspidi tõenäoline, sest paranev turuolukord tugevdab meie tegevuskeskkonda," ütles ta.
Rohkem kui 400 töötajaga tehas teenis eelmisel aastal 500 miljoni kroonise auditeerimata käibe juures 2,5 miljonit krooni kasumit ning plaanib selle aasta käibeks üle 600 miljoni krooni ja puhaskasumiks 60 miljonit krooni.
Räpina Paberivabriku juhi Mihkel Peedimaa sõnul on nende investeeringu maht umbes 16,5 miljonit Eesti krooni, millest sel aastal loodetakse investeerida umbes 12 miljonit. "Meil on EASi tehnoloogiainvesteeringu projekt, mis sai teises voorus kinnitatud. Nüüd hakkame seda vaikselt teostama," ütles ta.
Peedimaa: uuendused kasvatavad tootmismahtu
Peedimaa sõnul tuleb selle raha eest uus pakkenurkade tootmise liin, sinna juurde pakke U-profiilide tootmise liin ja kartongist aluste tootmise liin. Lisaks sellele tulevad Räpina Paberivabrikusse soojusvahetid paberimasinale ja eelpurusti, mis peaks tehase energiasäästu suurendama.
Oleme aru saanud, et ei olnud mõtet pingutada Euroopa langevatel turgudel, vaid vaatasime uute turgude suunas Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.
Ashwani Sharma, Horizon Tselluloosi ja Paberi juhatuse esimees Peedimaa loodab, et uuendused suurendavad kartongimasina tootmismahtu ligi 50% ja nurgaliinil kuni 150%.
Investeerimisplaane peab ka Kundas asuv tselluloositootja Estonian Cell. "Investeering on tõepoolest planeerimisjärgus. Investeeringu tegemine sõltub mitmest asjaolust: omanike ja pankade kinnitustest, vahendite olemasolust ning mitte viimasena ka ettevõtte strateegiauuringu tulemustest," selgitas Estonian Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Riia Ratnik. Tema sõnul on projekti maht 40-50 miljonit krooni ja see peaks võimaldama ettevõttel omandada tootmisseadme, mis suurendab tehakse tootlikkust ja seal loodavat lisandväärtust.
Investeering aitab säästa elektrikuludelt
"Parandame oma toote kvaliteeti ning hoiame olulisel määral kokku elektrienergiat. Projektiga panustame niisiis efektiivsuse kõrval ka keskkonda," ütles Ratnik. Ta nentis, et pool kuni 50 miljoni kroonisest investeeringust võib käiku minna sel aastal ning seadme käivitamine võiks jääda juba 2011. aastasse.
"Investeering on praegu planeeritud omavahenditest. Oleme otsustanud esitada taotluse ka kaasrahastuseks tehnoloogiainvesteeringute programmi vahenditest. Toetuse kaasamine suurendaks oluliselt investeeringu tõenäosust," ütles Ratnik.
Toodang rändab Eestist välja
Kui Estonian Cell ekspordib kogu oma toodangu, siis Räpina Paberivabrik loodab lähiajal ekspordi osakaalu 90 protsendi juurde kergitada, ütles ettevõtte juht Mihkel Peedimaa.
Siiani on Räpina Paberivabriku toodangust ekspordiks läinud 80 protsenti. "Soomes oleme turuosa kõvasti suurendanud ja Rootsis oleme ka just turule sisse saanud. Sealt tuleb umbes 10-15 protsenti käibest," rääkis Peedimaa.
Kui suur on ettevõtte turuosa Lätis ja Leedus, on Peedimaa sõnul keeruline öelda, kuna näiteks Leedust müüakse toodangut edasi ka Venemaale ja Valgevenesse.
"Mahud vähenesid eelmisel aastal seal 20-30 protsenti. Samas kliendid ära kukkunud ei ole, vaid nad lihtsalt ostavad vähem," selgitas paberivabriku juht.
Horizon Tselluloosi ja Paberi juhatuse esimehe Ashwani Sharma sõnul ekspordib Kehras tegutsev paberivabrik oma toodangut üle maailma umbes 45 riiki ning praegu on neil tellimusi kuue kuu jagu ette. "Oleme aru saanud, et ei olnud mõtet pingutada Euroopa langevatel turgudel, vaid vaatasime uute turgude suunas Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas - need turud kasvasid ka majanduskriisi aegadel," rääkis Sharma.
"Suutsime saada suuri tellimusi Indiast, Sri Lankast, Lõuna-Koreast, Indoneesiast, Keeniast ja suurendasime oma osa Egiptuses. Arenevate turgude olukord on üha parem ning näeme nõudluse kasvu," lisas ta.
tasub teada
RMK tegi erandi*Kuigi Kehra paberivabrik on Riigimetsa Majandamise Keskusele kümneid miljoneid kroone võlgu, jätkab RMK võlgnikule toormetarneid, kirjutas Äripäev märtsi keskel. RMK selline käitumine ärritab teisi metsatööstusettevõtteid.
Seotud lood
Eesti ainsal pakendipaberi tootjal Horizon
Tselluloosi ja Paberi ASil õnnestus töömahtu suurendada ning kinnitatud
tellimusi jätkub juuni lõpuni.
Viimase aasta jooksul on Kehra pakendipaberi tootja Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi vastu esitanud erinevate firmad seitse pankrotiavaldust, lisaks mitmeid hagiavaldusi ja pankrotihoiatusi. Ettevõtte juhid põhjendavad finantsprobleeme keerulise turuolukorraga.
Kuigi Kehra paberivabrik on Riigimetsa Majandamise Keskusele kümneid miljoneid kroone võlgu, jätkab RMK võlgnikule toormetarneid - RMK selline käitumine ärritab teisi metsatööstusettevõtteid.
Sügisel uksed sulgenud Kehra paberivabrikus
pandi täna jälle liinid huugama. Kehralaste jaoks on tegemist olulise
päevaga, sest paberivabrik on suurim kohalik tööandja.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.