Pensionifondide haldurid paanikaga kaasa ei läinud

"Viimased Kreeka võlakirjad müüsime jaanuaris," märkis SEB fondijuht Vahur Madisson. "Kreeka olukorra ebaselgus väljendub ka nende võlakirjade hinnaliikumises. Ilmselt sunnib ebaselgus investoreid ka praegu Kreeka võlakirju müüma," nentis Madisson. Ta ütles, et nad jälgivad Kreeka olukorda, kuid tõenäoliselt ei osta sealseid võlakirju juurde. "Me ei kaalu nii, et kui on soodne, siis ostame. Loomulikult me jälgime olukorda, aga praegu veel ei mõtle ostmisele."

Kui SEB müüs Kreeka võlakirjad jätkuva ebakindluse tõttu maha, siis Swedbank suurendas tänavu aasta algul oma investeeringuid, veebruari seisuga oli Kreeka valitsuse võlakirjade all Swedbankil umbes 200 miljonit krooni eestlaste pensioniraha.

"Kreeka, kes väga suure tõenäosusega saab juba lähipäevil rahvusvahelise finantsabi paketi, ei pea viimase teokssaamisel lähiaastal finantsturgudelt raha juurde laenama. Seetõttu ei ole ka reitingu muutmisel lühikeses perspektiivis suurt mõju. Swedbank Investeerimisfondid omab Kreekas vaid lühiajalisi võlakirju, mille lunastamiseks peaks nimetatud abipaketiga antavast rahasüstist piisama," rääkis Swedbank Investeerimisfondide juht Agnes Makk. Praeguseks on Swedbanki pensioniraha Kreekas kerkinud üle 225 miljoni krooni.

Sel aastal investeeris Kreekasse ka varahaldusettevõte Avaron, kes otsustas jaanuari lõpus 0,75 protsenti Avaroni Privaatportfelli varadest Kreeka viieaastastesse võlakirjadesse panna. "Kreeka võlakirjade puhul soovitame portfellis väga väikest osakaalu hoida, meil on see alla 1 protsendi," ütles Avaron Asset Managementi partner Peter Priisalm.

"Kui üldse Kreeka võlakirju osta, siis väikese osakaaluga portfellist, kuna risk on praegu suur," lisas ta.

Märtsi lõpus ütles Mandatum Life'i tütarfirma Sampo Life investeeringute juht Paul Lukka Äripäevale, et veebruaris osteti ML Fixed Income'i portfelli Kreeka valitsuse 2012. aastal lõppevat laenu tulutasemega 6,30 protsenti. Kreeka kaheaastane laen on nüüd portfellis suurima osakaaluga, jõudes 7 protsendini portfelli väärtusest.

"Praegu ei ole meie seisukoht Kreeka suhtes muutunud. Üks asi, mis selle investeeringu puhul esile tuleb, et ei panustaks kunagi pikemale kui kaheaastasele võlakirjale. Kümneaastased võlakirjad on meie jaoks välistatud," sõnas Lukka.

Tema sõnul on Kreeka toetuspakett rohkem poliitiline otsus ja kui vaadata, kes on Kreeka võlakirjade omanikud, siis on need enamasti suured Euroopa pangad. "Kui Saksamaa oma abistavat kätt sinna alla ei pane, kui Kreeka ei saa abi ja kokku kukub, siis nad peavad tõenäoliselt oma pankasid toetama hakkama. See tooks kindlasti kaasa doominoefekti ja lööks turu segamini," lausus Lukka.

Kommentaarid

Jürgen Ligi, rahandusminister

Eesti kandidatuuri eurotsooni Kreeka probleemid ei puuduta, või pigem tõstavad need meie rahanduspoliitika väärtust - positiivset sõnumit on eurotsoonile ja kogu Euroopale vaja.

Ja miks peaks Kreeka võlakoorem meie enda taotlust muutma? Me oleme oma otsuse teinud täie teadlikkuse juures, võtnud ELi liitumislepingus eurotsooniga liitumise kohustuse ja eurotsoongi on laienemise eesmärgiks seadnud. Ajastus ei muudaks siin midagi.

Peaaegu kõik meie laenud on eurodes ja Euriboriga seotud on neist enamik. Peamiselt eurodes käib ka väliskaubandus ning partnerid pärinevad EList ja eurotsoonist. Sealt tulevad ka meie välisinvesteeringud. Kurss on meil euroga seotud niikuinii ja iseseisva rahapoliitika asemel allume paratamatult Frankfurdi otsustele. Kõik, mis eurotsoonis toimub, saab seega meile osaks, sõltumata meie rahaühiku nimest, välja avatud see usaldusväärsus, mis suurel valuutal väikese ja tundmatuga võrreldes on. Abipaketis osalemine ei ole meie arutluse all olnud.

Andres Lipstok, Eesti Panga president

Kreeka kriis on meist praegu ikkagi väga kaugel, otseselt neid siduskohti on raske isegi kiirelt välja mõelda.

Arvan, et Kreeka puhul on hästi tõsine lugu neile endile ja eurotsoonile tervikuna, ja praeguseks need sammud, mis Kreeka on astunud, on loogilised.