Kreeka kriis Eestit tõenäoliselt ei mõjuta, ütles Eesti Panga president Andres Lipstok tänasel pressikonverentsil.
Kreeka kriis on meist täna ikkagi väga kaugel, otseselt neid siduskohti on raske isegi kiirelt välja mõelda, rääkis Lipstok.
"Arvan, et Kreeka puhul on hästi tõsine lugu neile endile ja eurotsoonile tervikuna ja tänasest need sammud, mis Kreeka on astunud, on loogilised," märkis keskpanga juht. Loomulikult on Eesti Euroopa Liidu osa, lisas Lipstok.
Seotud lood
Reitinguagentuur S&P jättis euroala riigi Kreeka ilma investeerimisjärgu reitingust, prognoosides, et Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise korral ei saa investorid tagasi enamat kui poole laenatud summast.
Kartused, et Kreeka võlakriis kontrolli alt väljub ning haarab kaasa ka teised euroala nõrgad riigid, tõid eile turgudele tugeva ärevuse.
Kui SEB müüs Kreeka võlakirjad aasta alguses ebakindluse tõttu maha, siis turuliider Swedbank on kahe kuuga pensioniraha Kreekasse juurde pannud.
Kreeka riigi võlakirjadesse investeerinud võivad kaotada kuni 200 miljardit eurot ehk 3,1 triljonit Eesti krooni, kui Kreeka riik oma võlgadega enam toime ei tule, näitab reitinguagentuuri S&P eilne hinnang.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.