Loe, mida arvasid suurärimehed euro tulekust ja kuidas võib see nende edaspidist äritegevust ning elu mõjutada.
Urmas Jõgeva, AS Värska Vesi juht
Igati tervitatav, et euro tuleb. Iseenesest on see positiivne, sest siis poleks enam valuutade konverteerimist ja vahetusi - kaupleme välismaaga käib ju euro alusel. Sekeldused jääksid ära nii isiklikel reisidel kui firmaasju ajades. Pealegi on ju valuutavahetus iseenesest kulukas.
Väino Villers, Laheotsa OÜ omanik
Noh, ei pea raha enam vahetama igal pool. Ei tea, kas ärile tuleb sellest kasu, sest vahet pole, mis raha parasjagu on. Aga Eesti on väike riik - pääsu pole. Oma raha on ikka raske hoida, kui me suures katlas juba oleme.
Janek Kalvi, Liviko ASi juht
Elu muutub natuke stabiilsemaks ja lihtsamaks. Krooni devalveerimise risk on maha võetud, ennekõike välisinvestorite seisukohalt vaadates. Samuti peaks sisekliima selle tõttu paranema. See peaks tooma selgelt siia välisinvesteeringuid juurde. Sealtkaudu tuleb ka rohkem töökohti, paraneb elatustase ja majandustase tervikuna. See on kõige olulisem pool, mis euroga kaasneb. Kõige põhilisem on ikkagi kindlus ja stabiilsus.
Kindlasti on ka märgilise tähendusega, tõstab Eesti aktsiaid ja väärtust teiste riikide silmis. Võiks öelda, et see on omamoodi küpsuseksam Eesti jaoks.
Läna lähen samasuguse tundega koju nagu viimased kuud. Ei tasu ikkagi unustada, et lõplik otsus tuleb juulikuus. Mingisugust suurt meeleolumuutust see kaasa ei too, sest olin selles veendunud juba pikemat aega. Täna on ettevalmistustega Livikos juba alustatud. Tuleb teha uusi IT-arendusi ja raamatupidamislikke uuendusi.
Bo Henriksson, ABB ASi juht
See on väga hea uudis. Kindlasti aitab mõned asjad ellu ja edasi viia. Eksportivates ettevõtetes vähendab kulusid ja teeb asjad lihtsamaks. Meil on ka hästi palju eksporti eurotsoonides. Nüüd on vahe see, et peab hindu näitama eurodes. Loodan ka muidugi, et äri ka hakkab seetõttu kasvama.
Rain Lõhmus, investeerimispankur
Mul on hea meel. Ausalt öeldes otseselt ei muudagi, harilikult elan oma elu ise. Väljapoolt tulev seda eriti ei muuda. Kui kutset poleks tulnud, poleks see ka midagi muutnud. Üldiselt on ikkagi hea meel, toob selgust ja annab kindlust. Aga täna lähen ausalt öeldes sama tundega koju nagu eile.
Jaan Puusaag, Krimelte OÜ juht
Väga tore! Elu oleks muutnud võib-olla eitav vastus. Ootus oli see, et euro ikkagi tuleb. Tegelikult meil ju probleeme polnud, kuigi siin vahepeal üritati asju huvitavaks rääkida. Objektiivselt polnud põhjust, miks oleks pidanud teistmoodi minema. Aga kui oleks tulnud eitav vastus, siis see oleks toonud muudatusi investeerimisplaanidesse ja ka teisi otsuseid, mis olid algselt optimismi lainel tehtud. Kuid äriliselt see suuri muutuseid täna kaasa ei too, sest töötame nagunii välisturgudel ja 95 protsenti raha arveldusest käib eurodes.
Maigi Pärnik-Pernik, AS Estonian Airi juhatuse liige ja finantsala asepresident
Kuna Estonian Air tegutseb rahvusvahelistel turgudel, on meil kasutusel mitu erinevat valuutat. Eurole üleminek meie töös väga suuri muudatusi kaasa ei tooks, kuna lisaks eurole ja Eesti kroonile on kasutusel ka teised valuutad. Samas, suur osa põhiturgudest arveldavad eurodes ja see teeks meie igapäevatöö teatud müügikanalites lihtsamaks. Eesti ettevõtete, sealhulgas Estonian Airi, majandustulemused sõltuvad suures osas Eesti tulevasest arengust, mille eelduseks on meie riigi majandusliku usaldusväärsuse ja stabiilsuse suurendamine. Eurole üleminek aitab meil sellele kindlasti lähemale jõuda.
Seotud lood
Kuna lõplik eurootsus tehakse ELi rahandusministrite poolt teatavaks alles mõne kuu pärast, siis ei tohi Eesti end nüüd lõdvaks lasta, vaid peab hoidma konservatiivset rahapoliitikat, märkis IRLi esimees Mart Laar.
Kulusid tuleb ikka kokku hoida, ütles Eesti Panga president Andres Lipstok.
Euroalaga ühinemine polnud ainult parlamendi, presidendi või valitsuse soov ja siht, ütles president Toomas Hendrik Ilves.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul oli Euroopa Keskpanga hinnang Eesti europüüdlustele soodsam kui eelmiste kandidaatriikide suhtes.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.