Euroopa Keskpank leiab täna avaldatud raportis, et Eestil on tarvis ellu viia majanduspoliitikat, mis on suunatud majanduse stabiilsuse kindlustamisele.
"Selleks, et saavutada Eestis keskkond, mis soodustab jätkusuutlikku konvergentsi, on tarvis viia ellu majanduspoliitikaid, mis on suunatud üldise makromajandusliku stabiilsuse, sh jätkusuutliku hinnastabiilsuse kindlustamisele. Arvestades, et valuutakomitee süsteem jätab rahanduspoliitilise manööverdamisruumi piiratuks, on eluliselt oluline, et teised poliitikavaldkonnad pakuksid majandusele vahendid, millega tulla toime riigile omaste šokkidega ja vältida seda, et makromajandus taas tasakaalust välja ei läheks," seisab raportis.
"Vaatluse all oleval perioodil – aprill 2009 kuni märts 2010 – oli Eesti 12 kuu keskmine inflatsioon -0,7%, mis jääb selgelt alla üheprotsendilisele hinnastabiilsuse kriteeriumile. Kõige viimase info valguses on oodata järgmistel kuudel inflatsiooni kiirenemist," märkis Euroopa Keskpank.
"Majanduse taastumine tähendab fikseeritud valuutakursiga riigile kohandumiseks kõrgemat inflatsioonimäära. Võib osutuda raskeks hoiduda makroökonoomilistest tasakaalutustest, sh kõrgest inflatsioonist. Mõnede viimaste aastate suure majanduskasvu kogemus osundab Eesti ees seisvale väljakutsele hoida hindade stabiilsust sõltumatu rahapoliitika puudumise korral," on kirjas raportis.
Euroopa Keskpank mainib ka, et vaatluse all oleva 12 kuu jooksul oli Eesti eelarvepuudujääk alla hindamiskriteeriumi, samuti riigi võlakoormus. Ka on olnud kroon stabiilne. Keskpank toob raportis välja tõiga, et Eestil pole võlakirju.
Seotud lood
Euroopa Keskpank juhtis täna tähelepanu Eesti majanduse heitlikkusele ja inflatsiooniriskile. Äripäev küsis Eesti Pangalt, kas Euroopa Keskpanga seisukohtade pärast on põhjust mures olla.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kinnitas pressikonverentsil Brüsselis, et komisjon soovitab Eesti euroala liikmeks võtta.
Euroopa Komisjon avalikustas koos hinnanguga Eesti valmisolekule euroga liitumiseks ka ettepanekud majandusalase koostöö tõhustamiseks euroala riikide vahel ning parema eelarvedistsipliini kindlustamiseks.
Loe, mida arvasid suurärimehed euro tulekust ja kuidas võib see nende edaspidist äritegevust ning elu mõjutada.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.