Kulusid tuleb ikka kokku hoida, ütles Eesti Panga president Andres Lipstok.
"Valitsus peab täitma lubatud eesmärgi ehk viima eelarve taas ülejääki," märkis ta. "Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne ja Euroopa Komisjoni aruanne näitavad oodatult, et Eesti täidab kõik euro kasutuselevõtu kriteeriumid," lisas Lipstok.
Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt täidab Eesti eelarvenõude ka eelolevatel aastatel, kuigi komisjoni arvates suureneb puudujääk 2,4 protsendini SKPst. Euroopa Keskpank toonitab, et Eesti peab jätkama majanduskasvu ja jätkusuutlikku hinnastabiilsust tagava majanduspoliitika elluviimist.
Lipstoki ütlusel pole tänane Euroopa Komisjoni eurootsus lõplik kinnitus. "Eesti on ühe pika sammu liitumisprotsessis edasi astunud, lõplik otsus langetatakse eeldatavasti 13. juulil, kui kogunevad Euroopa Liidu rahandusministrid. Pärast seda saame rääkida euro kasutuselevõtust kindlas kõneviisis," kommenteeris ta.
„Ka kahel varasemal korralisel hindamisel täitis Eesti kõik kriteeriumid peale hinnastabiilsuse oma. Seekord on Eesti ise nende kolme riigi hulgas, kelle inflatsiooni alusel arvutati Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumi väärtus,“ lisas Lipstok.
Eesti Panga juhi ütlusel on seekordse hindamise puhul märkimisväärne, et erinevalt suurest osast Euroopast on Eesti suutnud tänu valitsuse meetmetele hoida eelarvedefitsiidi madalamana kui kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist, mis on lubatud vastava Maastrichti kriteeriumiga.
Valitsuse võlg võib kriteeriumi kohaselt moodustada kuni 60 protsenti SKPst. Eesti valitsuse võla tase oli 2009. aastal 7,2 protsenti SKPst. Komisjoni kevadprognoosi põhjal suureneb valitsuse võlg sel aastal vaid mõnevõrra, ulatudes 9,6 protsendini SKPst.
Vaatlusperioodi jooksul mullu aprillist kuni tänavu märtsini püsis Eesti krooni vahetuskurss stabiilselt euro suhtes kehtestatud keskkursi tasemel (15,6466). Seega täidab Eesti Maastrichti vahetuskursi stabiilsuse kriteeriumi.
Pärast seda, kui Riigikogu võttis 22. aprillil vastu euro kasutusele võtmise seaduse, on Eesti valmis euroalaga ühinema ka õigusaktide vastavuse mõttes. Lähenemist hinnatakse veel riigivõlakirjade pikaajalise intressimäära põhjal, kuid Eesti puhul seda näitajat kasutada ei saa, kuna Eestis puudub Eesti kroonides nomineeritud pikaajaliste võlakirjade arenenud turg, mis peegeldab meie valitsussektori madalat võlataset, teatas Eesti Pank.
Täna avaldasid Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon korralised lähenemisaruanded euroalaga mitteliitunud Euroopa Liidu riikide kohta. Aruannetes analüüsitakse riikide majanduse vastavust euro kasutuselevõtu nõuetele ehk Maastrichti kriteeriumitele ja riikide õigusraamistikku.
Seotud lood
Kuna lõplik eurootsus tehakse ELi rahandusministrite poolt teatavaks alles mõne kuu pärast, siis ei tohi Eesti end nüüd lõdvaks lasta, vaid peab hoidma konservatiivset rahapoliitikat, märkis IRLi esimees Mart Laar.
Loe, mida arvasid suurärimehed euro tulekust ja kuidas võib see nende edaspidist äritegevust ning elu mõjutada.
Euroalaga ühinemine polnud ainult parlamendi, presidendi või valitsuse soov ja siht, ütles president Toomas Hendrik Ilves.
Kreeka taustal mõjub Eesti eurokõlbulikkus eriti tugeva ja väärtusliku signaalina meie arenguvõimekuse kohta, kirjutas Riigikogu liige Andres Herkel oma ajaveebis.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.