Euroala võlakriis kahandab rootslaste seas toetust Euroopa ühisrahale. Eesti talitab õigesti, kuid võtab liitudes riski, kuna ei tea, millise liiduga liitub, nendib Stockholmi ülikooli professor Lars Calmfors.
Aasta tagasi pooldasid eurole üleminekut ligi pooled arvamusküsitlustele vastanuist ning mitmetes küsitlustes olid euro pooldajad ülekaalus.
„Põhimõtteliselt olen ma Rootsi euroalaga liitumise poolt (poliitilistel põhjustel), kuid praegu olen ma rõõmus, et me oleme euroalast väljas,“ ütles Äripäevale Stockholmi ülikooli professor Lars Calmfors, kes 90nendatel aastatel hindas Rootsi euroga liitumise plusse ja miinuseid. „Euroalalt väljas saame me näha, kuidas probleemid lahenevad, enne kui me ise midagi otsustama peame.“
2003. aastal hääletasid rootslased referendumil eurole ülemineku vastu.
„Praegu pole keegi ohutus olukorras. Mulle teeb väga muret eelarve seis nii euroalal (sealhulgas Prantsusmaal, millest seni pole veel kuigi palju räägitud) kui USAs, Suurbritannias ja Jaapanis. See kujutab endast minu hinnangul suuri probleeme rahvusvahelisele majandustsüklile,“ ütles Calmfors.
Eestis on olukord Rootsiga võrreldes väga erinev, kuna Eesti kroon on euroga seotud, ütles Calmfors. See on argument euroga liitumise kasuks. „Praegu liitumise probleem on see, et tegelikult te ei tea, millega te liitute, sest kriiside lahendamise mehhanism – mis sisaldab suurt n.ö moraalset riski – on improviseeritud ilma uute eelarvereegliteta, mis välistaksid tulevikus taoliste olukordade teket. Nii võtate endale selge riski.“
Calmfors usub, et Eestil on väljavaateid euroalal pareminigi toime tulla kui mõnel praegusel euroala riigil.
„Huvitav on võrrelda Eestit ja Kreekat näiteks. Olete saavutanud palkade kärpimisega sisemise devalveerimise, mis teid nüüd kriisist välja aitab. Hinnad ja palgad on ilmselgelt kohanemisvõimelised, mis muudavad teid rahaliidus osalemiseks sobivamaks kui seda on nii mõnigi euroala tänane liige,“ ütles Calmfors.
Seotud lood
Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutab, et kui hääletus toimuks homme, oleks euro käibelevõtu poolt vaid iga neljas rootslane.
Euroga liitumist on Eestil mõtet edasi lükata vaid siis, kui tahetakse alles hoida võimalus krooni devalveerimiseks, leiab Stockholmi ülikooli professor Lars Calmfors, kelle juhitud valitsuskomisjon kaalus omal ajal Rootsi poolt- ja vastuargumente euroga liitumiseks.
Sel nädalal Soome rootsikeelses päevalehes Hufvudstadsbladet avaldatud intervjuus nimetab Soome ekspeaminister Paavo Lipponen Rootsi eurost eemalehoidmist alatuks käitumiseks – riik pole võtnud vastutust Euroopa koostöö edendamise eest.
Kui Rootsis toimuks uus rahvahääletus euroga liitumise üle, siis euro pooldajad oleksid praegu esimest korda 2002. aasta novembrist kerges ülekaalus.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?