Panku oli vaja millegagi ohjeldada ja võlakaitse on ennekõike psühholoogiline abinõu, et pangad ei alustaks sisuliselt inimeste orjastamist, kommenteeris ekspankur Jüri Mõis võlakaitse seadust.
„Pigem tuli panganduse tagatubadesse teadmine, et ka valitsus võib inimeste poolele astuda ja nad ei peaks niimoodi ülbitsema. Põhimõttelt on see seadus pankurite orjastamiskatsete vastu,“ ütles Mõis.
Tema sõnul seadus majandust ei leevenda, küll aga muudab õhkkonna paremaks. Mõisa hinnangul ei põhjusta kohtule lisakoormat, mis oleks väljakannatamatu.
„Tegelikult ei ole minul kiiret ühiskonna lihtliikmena, ei ole laenu saajal kiiret ja pole ka pankadel kiiret. Kohtud on praegugi umbes võlaõigusasjadega. Suur ummik või väike ummik, kui see ei liigu, on ikkagi seisak. Kõik osapooled saavad ilmselt aru, et need laenud jäävad tagasi maksmata, aga kui selline toorik on ümber, loob see erinevaid nüansse,“ sõnas Mõis.
Mõisa hinnangul jäävad laenud üht või teistpidi tagasi maksmata. „Minu arvates jäävad need laenud tagasimaksmata nagunii, olgu retoorika milline tahes. Devalveerimismehhanism puudub ja keegi ei jõua neid suurte numbritega võlgu teenindada. Need lihtsalt jäävad ühiskonnas väga halli segasesse tsooni, kuni nad ühel, teisel või kolmandal kombel ära unustatakse. Millega see lõpeb, seda ei oska praegu öelda. Aga kuidagi need võlad kaovad siit,“ ütles Mõis.