Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles, et tööandjad seisavad sellele eelnõule põhimõtteliselt vastu. „Eelnõuga rikutakse mitmeid olulisi põhimõtteid ja väärtusi, millel on kaugeleulatuvad mõjud Eesti majandusele.“
„Esiteks pean ebaõiglaseks seda, et võla vähendamist võimaldatakse inimestele, kellel on ajutised makseraskused, kellel tegelikult on sellest olukorrast väljapääs, aga neile antakse põhjendamatult õigus võlad ümber kujundada,“ lisas ta.
Kriis sõnas, et sellest protsessist kaotavad ilmselt kõige rohkem just ettevõtted, kus võla andmine pole põhitegevus ehk kelle jaoks see pole ettevõtlusrisk, mida nad peaksid kandma. Kui tuuakse paralleele saneerimisseadusega, pole see õige.
„Seda eelnõud on tehtud meie eest varjatult, ühtegi meie liiget ei ole kaasatud, ka kaubanduskoda pole sinna kaasatud. Minu arvates on see eelnõu riigikogus kiirustades algatatud ainult selle eesmärgiga, et võtta kiiresti vastu ja minna valimistele suurejoonelise lubadusega, et inimestele on suur kingitus tehtud,“ rääkis Kriis.
„Pean seda eelnõud valimiseelseks poliitikaks – see on üks põhimõte, mille vastu eksitakse. Riigikogu ei tohiks nii olulise kaaluga eelnõusid vähemalt aasta enne valimisi isegi mitte menetlusse võtta,“ nentis ta.
Kriis ütles, et võlakaitse seadust tahetakse kiiresti vastu võtta ja jõustada, kuid jällegi tehakse sama viga, mis käibemaksu tõstmisega, kus ettevõtjatele praktiliselt ei anta üldse aega sellega kohanemiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakaitse seadus aitab ajutisse makseraskusse sattunud inimesi pankrotti vältida, leiab riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.
Panku oli vaja millegagi ohjeldada ja võlakaitse on ennekõike psühholoogiline abinõu, et pangad ei alustaks sisuliselt inimeste orjastamist, kommenteeris ekspankur Jüri Mõis võlakaitse seadust.
Täna läheb riigikogus esimesele lugemise võlakaitse seaduse eelnõu, mis annab võlgnikule õiguse saada kohtust võlaabi, kuid pangaliit leiab, et riik pole selleks veel valmis.
Pangaliidu juhi Aivar Rehe sõnul on eelnõu töörühm kohtunud kolm-neli korda ning on tõdetud, et dokumendi nimetus on väga kodulaenu kaitse keskne.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.