Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles, et tööandjad seisavad sellele eelnõule põhimõtteliselt vastu. „Eelnõuga rikutakse mitmeid olulisi põhimõtteid ja väärtusi, millel on kaugeleulatuvad mõjud Eesti majandusele.“
„Esiteks pean ebaõiglaseks seda, et võla vähendamist võimaldatakse inimestele, kellel on ajutised makseraskused, kellel tegelikult on sellest olukorrast väljapääs, aga neile antakse põhjendamatult õigus võlad ümber kujundada,“ lisas ta.
Kriis sõnas, et sellest protsessist kaotavad ilmselt kõige rohkem just ettevõtted, kus võla andmine pole põhitegevus ehk kelle jaoks see pole ettevõtlusrisk, mida nad peaksid kandma. Kui tuuakse paralleele saneerimisseadusega, pole see õige.
„Seda eelnõud on tehtud meie eest varjatult, ühtegi meie liiget ei ole kaasatud, ka kaubanduskoda pole sinna kaasatud. Minu arvates on see eelnõu riigikogus kiirustades algatatud ainult selle eesmärgiga, et võtta kiiresti vastu ja minna valimistele suurejoonelise lubadusega, et inimestele on suur kingitus tehtud,“ rääkis Kriis.
„Pean seda eelnõud valimiseelseks poliitikaks – see on üks põhimõte, mille vastu eksitakse. Riigikogu ei tohiks nii olulise kaaluga eelnõusid vähemalt aasta enne valimisi isegi mitte menetlusse võtta,“ nentis ta.
Kriis ütles, et võlakaitse seadust tahetakse kiiresti vastu võtta ja jõustada, kuid jällegi tehakse sama viga, mis käibemaksu tõstmisega, kus ettevõtjatele praktiliselt ei anta üldse aega sellega kohanemiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!