• OMX Baltic0,2%293,11
  • OMX Riga0,45%889,32
  • OMX Tallinn−0,04%1 863,16
  • OMX Vilnius0,01%1 137,04
  • S&P 5001,38%5 597,67
  • DOW 300,97%41 210,47
  • Nasdaq 1,84%17 621,13
  • FTSE 1000,85%8 615,15
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,9
  • OMX Baltic0,2%293,11
  • OMX Riga0,45%889,32
  • OMX Tallinn−0,04%1 863,16
  • OMX Vilnius0,01%1 137,04
  • S&P 5001,38%5 597,67
  • DOW 300,97%41 210,47
  • Nasdaq 1,84%17 621,13
  • FTSE 1000,85%8 615,15
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,9
  • 07.06.10, 07:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sakslaste miljonid jõudsid Bigbanki

Bigbank kasvatas esimeses kvartalis tänu sakslaste rahale hoiuste mahtu ligi poole võrra, põhjuseks internetipank ja kõrged intressid.
Kui aasta lõpus hoiti Eesti väikepangas raha 1,17 miljardi krooni eest, siis kolm kuud hiljem juba 1,72 miljardi eest, kasv 47 protsenti. Hoiuste hüppelise suurenemise taga on kiire laienemine Saksamaal.
"Ma seda kasvu nii hirmus suureks ka ei peaks," jäi panga juhatuse esimees Targo Raus tagasihoidlikuks. "Erilisi kampaaniaid ei ole me Saksamaal teinud. Kasv on olnud kuude jooksul, alustasime seal hoiuste pakkumist eelmise aasta keskel," selgitas ta. Mullu esimeses kvartalis - kui hoiuste intressid liikusid rekordilise 10% juures - viidi raha Bigbanki 181 miljonit krooni. Selle aasta esimese kolme kuuga juba ligi 650 miljonit.
Eurohoiuste osakaal kasvanud 47 protsendiniPanga aruandest on näha, et hoiuste kasvu taga olid peamiselt eurodes hoiustavad eraisikud. Kui aasta alguses moodustasid eurohoiused panga bilansis alla 33%, siis kolm kuud hiljem juba 47%. "Eurohoiuste enamus tuleb küll jah Saksamaalt, kuid Eesti, Soome ja Läti on ka seal," ütles Raus.
Tema arvates on Bigbank pälvinud sakslaste usalduse mitmete tegurite koosmõjul. "Paljud suuremad pangad ei paku Saksamaal internetiteenust. Seda teevad näiteks Türgi pangad. Internetipanku on vähe ja võib-olla tõesti oleme sellest valikust parim, aga eks seal ole väga palju ka igasuguseid muid kriteeriume, mille järgi klient valib," rääkis ta.
"Selle aasta alguses jõudsime ka Austria turule, kuid Austria on oluliselt väiksem riik kui Saksamaa, seega ka oodatav hoiuste maht on oluliselt väiksem," lisas Raus.
Kiire hoiuste kaasamise tulemusena on Bigbank ostnud edukalt tagasi oma võlakirju. Kui aasta alguses oli üleval 780 miljoni eest võlakirju, siis märtsi lõpus vaid 438 miljonit krooni ning 3. maiks lunastas pank ennetähtaegselt ka kõik ülejäänud Stockholmi börsil noteeritud võlakirjad.
"Hoiustega ongi finantseeritud võlakirjade ostmist ja laenude väljaandmist. Võlakirjad ostsime välja aprilli lõpus - sel hetkel meil oli kogutud suur hulk raha võlakirjade tagasiostmiseks. Oleme ühe finantseerimise allika asendanud teisega," rääkis Raus.
Ta tõdes, et laene praegu väga palju välja ei lähe võrreldes 2006.-2007. aastaga, kuid eelmise aastaga kõrvutades antakse laene juba rohkem.
"Uusi tooteid me ei plaani esialgu turule tuua ning laienemise osas soovime kõigepealt lõpetada projekti Hispaania ja Hollandiga, millest saaks täpsemalt rääkida sügisel, ning siis vaatame edasi," ütles Raus.
Paljud sakslased lähtuvad vaid intressidest
LHV Panga juht Erki Kilu sõnas, et kui Eestis peab pangasuhte loomisel kohtuma kliendiga näost-näkku, siis enamuses Euroopa riikides see nii pole ja kliendisuhet saab luua füüsiliselt kohtumata. "See võimaldab tekitada turul suurema konkurentsi ehk näiteks ühel Eesti pangal Saksamaal edukalt hoiuseid korjata. Saksamaal võrdlevad paljud inimesed internetis lihtsalt hoiuste intresse ja valivad sageli kõrgemat intressi pakkuva panga ning avavad hoiuse ilma pangakontorit külastamata," rääkis ta. LHV hoiused on selle aasta esimese viie kuuga kasvanud 505 miljonilt kroonilt 892 miljoni kroonini.
Läti panga Parex Eesti esinduse juhi Sofia Kristi sõnul on Saksamaal väga aktiivne ja kõrge konkurentsiga pangandusturg. "Ühtlasi on Saksamaa ühiskond on omandanud väga kõrge säästmiskultuuri," lisas ta.
Parex on Saksamaal esindatud kahe kontoriga, mis asuvad Hamburgis ja Münchenis.
Bigbanki hoiuste intressid on Saksa turul esireas
Tiia TreierEesti suursaatkonna majandusdiplomaat Berliinis
Saksamaa on väljakujunenud turg ja mistahes valdkonnas ennast Saksamaa turul kehtestada ei ole kindlasti lihtne.
Hoiuste mahu kasvu puhul mängivad kõrged intressid kindlasti olulist rolli. Ma ei tea, kuidas seis praegu on, aga 2009. aasta lõpul oli Bigbank oma intressidega tähtajalistele hoiustele Saksa turul küll esireas. Usun, et põhjus on ka sakslaste investeerimiskäitumises kriisi ajal.
Sakslane säästab endiselt. Kriisi ajal on see veelgi suurenenud. Säästumäär oli 2009. aastal Saksamaal 11,3% vastavalt Bundesbanki statistikale. Trend on investeerida just pigem hoiustesse, kus risk on madal.
Aktsiatesse ja muudesse väärtpaberitesse investeerimine on samas aga kukkunud.
Võib öelda, et Eesti Bigbank on Saksamaal pildil, kui vaadata online-väljaandeid ja erinevaid ettevõtete kaupadele hinnanguid andvaid kodulehti.
Arvestades viimaste pigem ettevaatlikkusele kutsuvaid ja skeptilisi hinnanguid - Bigbankil Saksamaal filiaali ei ole, nendega suhelda on võimalik e-posti või telefoni teel, hoiused on garanteeritud üksnes 50 000 euro ulatuses Eesti tagatisfondist -, on tõesti huvitav küsimus, miks sakslased usaldavad Bigbanki.
Agressiivne taktika aitab kliente võita
Aivar Rehepangaliidu juht
Olen ajakirjanduse kaudu jälginud, kuidas Bigbankil läheb Soome turul.
Soome turul võtsid konkurendid teda "musta hobusena", kuna ta tõi hoiustamise hinnapoliitikasse sellist hinda, mis ei meeldinud Soome pankuritele. Eurohoiuste hind oli Soome turul tavapärasest kõrgem.
Arvan, et samasuguse taktikaga sisenes Bigbank ka Saksamaa turule. Arvan, et agressiivsem kõrgema intressi tasemega toode on pakkunud teatud klientidele huvi. Lisaks laenamisele mõtlevad pangad üha rohkem ja rohkem, et nad peavad tähelepanu osutama ka hoiustamisele. Eestiski on aktuaalne, et kui pangad on vähendanud laenuportfelli, siis pangad on kindlasti olnud agressiivsemad ja konkurentsivõimelisemad hoiusteturul.
Eesti turu kohta julgen kindlasti öelda, et majanduslanguse taustal on hoiustamine muutunud võrreldes muude investeerimisvõimalustega populaarsemaks. Selge on see, et lähiminevikus investeerimine aktsiaturule on andnud klientidele märkimisväärseid tagasilööke, raha on reaalselt kaotatud. Seetõttu on kliendid muutunud teadlikumaks, riske on hakatud paremini jagama ning oma raha hoitakse hoiustes.
Rohkem paigutatakse oma raha ümber nõudmiseni hoiuselt tähtajalisele hoiusele.
Vaatamata sellele, et tootlused ei ole kõrged, hoiavad inimesed ja firmad raha rohkem pankades - see vastab tõele. Arvan, et sama paralleel on Saksamaa majanduses.
taust
Hoiuste maht kasvab mitmes ELi riigis
Bigbank alustas hoiuste pakkumist Saksamaal eelmisel aastal. Austria turule jõuti selle aasta alguses.Bigbank pakub Saksamaal ja Austrias hoiuseid intressiga üks aasta 3%, kaks aastat 3,3%.Bigbanki kaasatud raha hind Saksamaal jääb 3,6% juurde.Bigbanki hoiuste maht on lisaks Saksamaale kasvanud ka Eestis, Soomes, Austrias ja Lätis.Edasi läheb Bigbank Hollandi ja Hispaania turule.Allikad: Bigbanki aruanne, Targo Raus
 
 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele