Vitsur: ekspordipotentsiaal on metsandus

„Esim asi mis peale Eesti iseseisvumist meilt välja hakkas minema, oli Venemaa suunas liikuv metall ja ümarpuit. Mets oli ikkagi selline raha, mille eest me elasime,“ rääkis Vitsur metsatööstuse seminaril „Metsatööstus majanduse vedurina“ ning selgitas, et natuke ekspordib meil täna toiduainetööstus, natuke Krimelte, veidi tehakse ka allhankeid Skandinaavia elektroonika ja plastifirmadele, kuid tekstiilitööstust meil suurt ei ole ning õmblustööstus on kolinud Aasiasse. „Jääbki metsandus- sest majandus saab püsida sellel, mis meil olemas on,“ ütles ta.

Vitsuri sõnul tungib Hiina puidutoode peale meie oma nn kodusel eksporditurul Soomes ja Rootsis võites seal üha uut turgu, samal ajal kui Eesti kaotab. „Peame liikuma uutesse niššidesse ja tehnoloogiatesse, mida Aasial ei oleks nii lihtne järele teha. Meie eelis on see, et meie teadusarendus ja meie naabrite teadusarendus on teistest sammu võrra ees,“ rääkis ta metsanduse nurga pealt. 

Kuna aga tehnoloogiate arendamine on aastate küsimus ja sellest saaksime kasu lõigata alles mitmete aastate pärast ütles Vitsur, et esimeses etapis ei ole meil teha muud, kui oma olemasolevatest tootmistest ja tegevustest saada rohkem. „See on võimalik ainult ühel viisil – suurendades tootlikkust,“ lisas ta.

Üldisemalt rääkides ütles majandusekspert, et eelarvega on meil kõik korras ja asjaolu, et oleme oma majandusega kukkunud tagasi aastasse 2005 ei oleks ka veel midagi, kui meil poleks igavest hunnikut eraisikute ja firmade võlgasid kukil. „Tulime küll maa peale tagasi aga eraisikute paraja võlgade hunnikuga,“ rõhutas ta ning lisas: „kui erasektor raha tagasi teenida ei jõua, siis tal hästi ei lähe.“