Eurostati raportist maksustamise trendidest Euroopa Liidus võib muuhulgas lugeda, kuidas ülemaailmne finantskriis Euroopa maksu-poliitikat mõjutas.
Analüüsides trende 2008. aastal ning 2009. aasta alguses, nendib raport, et maksumeetmed on riigiti väga erinevad. Enamikel juhtudel on tegemist erinevate maksukärbetega, kuid mõnedes riikides on tulnud pingelise eelarveseisu tõttu ka maksude tõstmise teed minna.
Suurematest trendidest on üsna sageli majapidamiste ostujõu toetamiseks kärbitud üksikisiku tulumaksu. Seda mitte tingimata läbi maksumäärade vähendamise, vaid pigem läbi erinevate soodustuste, millest said tuge eelkõige madalama sissetulekuga majapidamised. Neis riikides, kus maksumäär tõusis, puudutas see elanikkonna jõukamat osa, nendib raport. Mõnes riigis – nagu Eestis – jäeti ära kavandatud maksukärped.
Käibemaksumäärasid Suurbritannia erandiga üldiselt tarbimise ergutamiseks ei vähendatud. Selle asemel hoopis tõsteti käibemaksu reas riikides nagu Iirimaa, Ungari ja Balti riigid - ning kärbiti või kaotati erandeid. Paljudes riikides tõsteti aktsiise – Soomes näiteks tõusis alkoholi- ja tubakaaktsiis10%.
Harvad olid ka juhud, kus kärbiti ettevõtte tulumaksu – näiteks tegi seda Rootsi. Tõenäoliselt ei kärbitud ettevõtte tulumaksu seetõttu, et taoline meede lühemas perspektiivis kahjumis firmasid ei aita, nendib raport. Mitmes riigis tehti ajutisi maksusoodustusi investeeringutele, et ärgitada firmasid investeerima just majanduse madalseisus.
Kütuseaktsiise üldiselt ei kärbitud. Väga erinevaid meetmeid kasutati erinevate sektorite toetuseks – mitmes riigis üritati nii näiteks ehitussektori langust pidurdada, Maltal ja Küprosel õgvendati turismisektori maksukoormat.
Seotud lood
ELi riikides leiab kõrgeima üksik-isiku tulumaksu määra Taanist ning kõige madalama Bulgaariast.
Euroopa Liidu riikidest oli 2009. aastal kõige kõrgem ettevõtte tulumaksu määr Maltal ning kõige madalam Bulgaarias ja Küprosel, selgub täna avaldatud Eurostati raportist, mis käsitleb Euroopa maksutrende.
Edgar Savisaare pakutav astmelise tulumaksu mõte väärib arutamist, kuid argumentatsioon – astmelise maksuga majanduskollapsi vastu – on liiga üheülbane, omistades ühele maksuhoovale põhjendamatut imeväge.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.