ELi riikides leiab kõrgeima üksik-isiku tulumaksu määra Taanist ning kõige madalama Bulgaariast.
2008. aastal ulatus Eestis maksukoormus 32,2 protsendini SKPst, vähenedes 2007. aastaga võrreldes 0,1 protsenti. Otseste maksude osakaal SKPst kasvas 0,2 protsendi võrra eelkõige tänu füüsilise isiku tulumaksu osakaalu kasvule. Juriidilise isiku tulumaksu osakaal jäi samale tasemele. Sotsiaalkindlustusmaksete osakaal SKPst kasvas ühe protsendi võrra peamiselt tänu sotsiaalmaksu laekumise suurenemisele. Käibemaksu laekumise vähenemine tõi kaasa kaudsete maksude osakaalu vähenemise kokku 1,4 protsendi võrra SKPst.
Mitmete ühekordsete asjaoludele tõttu (nt II samba maksete peatamine, aktsiisikaupade varumine) suurenes maksukoormus Eestis 2009. aastal 36,4 protsendini SKPst. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt hakkab siinne maksukoormus nii käesoleval kui ka järgnevatel aastatel taas vähenema.
Üldiselt on üksikisiku tulumaksu trend langev, tõdeb täna avalikustatud Eurostati raport maksutrendidest Euroopa Liidus.
Eurostat ja Euroopa Komisjon avaldasid täna kogumiku maksustamise trendide kohta Euroopa Liidus. Selle andmetel oli kaalutud keskmine maksukoormus EL liikmesriikides 2008. aastal tasemel 39,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Võrreldes 2007. aastaga on maksukoormus langenud 0,4 protsendipunkti võrra.
Viimased võrdlusandmed üksikisiku tulumaksu määradest on raportis 2008. aasta seisuga. Selle järgi olid kõrgeimad maksumäärad suurima tulu saajatele Taanis, Rootsis ja Belgias ning madalaimad Bulgaarias, Tšehhis ja Rumeenias.
Võrreldes aastatuhande algusega on maksumäärad kõikides liikmesriikides kas alanenud või samaks jäänud. Ainsateks eranditeks olid Rootsi ja Portugal, kus kõrgeimad maksumäärad olid 2008. aastal vastavalt 56,4% ja 40% võrreldes 51,5% ja 42%ga aastal 2000.
Kõige rohkem on kõrgeimad määrad alanenud Bulgaarias, Rumeenias ja Slovakkias, kus mindi üle ühtlasele maksumäärale, kirjutab raport.
Üksiksiku tulumaksu kõrgeim määr aastal 2008, protsentides (muutus võrreldes aastaga 2000)
Taani 59 (-0,7)
Rootsi 56,4 (+4,9)Belgia 53,7 (-6,9)Holland 52 (-8)Soome 50,1 (-4)Austria 50 (0)Saksamaa 47,5 (-6,3)Prantsusmaa 45,8 (-13,2)Itaalia 44,9 (-1)Hispaania 43 (-5)
Euroala keskmine 42,1 (-6,3)
Portugal 42 (+2)
Iirimaa 41 (-3)Sloveenia 41 (-9)Kreeka 40 (-5)Ungari 40 (-4)Poola 40 (0)Suurbritannia 40 (0)Luksemburg 39 (-8,2)
Euroopa Liidu keskmine 37,8 (-6,9)
Malta 35 (0)
Küpros 30 (-10)Läti 25 (0)Leedu 24 (-9)Eesti 21 (-5)Slovakkia 19 (-23)Rumeenia 16 (-24)Tšehhi 15 (-17)Bulgaaria 10 (-30)
Allikas: Taxation Trends in the European Union
Seotud lood
Eurostati raportist maksustamise trendidest Euroopa Liidus võib muuhulgas lugeda, kuidas ülemaailmne finantskriis Euroopa maksu-poliitikat mõjutas.
Euroopa Liidu riikidest oli 2009. aastal kõige kõrgem ettevõtte tulumaksu määr Maltal ning kõige madalam Bulgaarias ja Küprosel, selgub täna avaldatud Eurostati raportist, mis käsitleb Euroopa maksutrende.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.