Inflatsioon seab ohtu Läti pingutused

Tarbijahinnad tõusid Lätis juunis eelnenud kuuga võrreldes 0,4%, mis oli viimase kuue kuu jooksul juba viies tõus. See on signaal, et aasta baasil mõõdetud hinnalangusest võib aasta lõpuks saada juba 2%-ne hinnatõus, ütles agentuurile Bloomberg Zigurds Vaikulis Parex Asset Managementist.

Sisemine devalveerimine, mida Läti fikseeritud kurssi hoides saavutada püüab, eeldab hindade ja palkade alanemist. Inflatsioon muudab selle keerulisemaks, kuna hinnatõusu tingimustes on raske palku kärpida,“ ütles Vaikulis.

Peamiselt on hinnatõusu taga välistegurid nagu kütuste ja toidukauba hinnatõus.

Avaliku sektori palgad alanesid Lätis esimeses kvartalis aasta arvestuses 14,1%, pärast seda kui need buumiaastatel kerkisid aastas ligi 30% võrra. Eelarvedefitsiidi vähendamiseks käivitatud säästukuur vastas mullu 10%-le SKPst.

Investorid on Läti säästukava hästi vastu võtnud. Läti võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) on alanenud 2009. a märtsi 1200 baaspunkti tasemelt 373-le baaspunktile.

Lati reaalne vahetuskurss on alanenud 9,5% 2009. aasta veebruari tipust. Tippu jõudmiseks kerkis näitaja 2005. aasta algusest 33%.

„Risk on suur, et kütuse hinna tõus maailmaturul kandub üle kohalikesse tarbijahindadesse,“ ütles Danske Banki analüütik Violeta Klyviene. „Järjest selgemaks muutub risk, et kiire hinnatõus mõjutab majanduse toibumist kõigis kolmes Balti riigis,“ ütles ta.

Selle aasta esimeses kvartalis kasvas Läti SKP ekspordi toel 0,3%, mis oli esimene kvartaalne kasv kahe aasta jooksul. Läinud aastal kahanes Läti SKP 18%.