Fortum: toetuse suurus mõjutas investeeringut

Meose sõnade kohaselt olid majandusministeeriumi pakutud määrade aluseks olnud energiaturuinspetksiooni arvutused palju madalamad võrreldes näiteks välisekspertidelt tellitud tasuvusuuringutega. Need uuringud esitati ka elektrituruseaduse muutmise seaduse menetlemise ajal majandusministeeriumile ja riigikogu majanduskomisjonile.

“Kui meie uuringuid ei oleks arvestatud, siis me koostootmisjaama ei oleks ka ehitanud. Sellist riski me võtta ei saanud,” ütles Meos, kes seaduse menetlemise ajal tegi riigikogus ka selgitustööd Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu esindajana.

“Toetus tuli lõpuks seaduses kõrgem, sest ühing esitas koondtaotluse, mis oli Väo jaama taotluse tasemel ning see oli Tartu Fortumi omast kõrgem. Ettevõtete, ühingu liikmete taotlus oli viia risk võimalikult väikeseks,” meenutas Meos.Kokku läks seitse aastat, et koostootmisjaamad hakkaksid toetust saama. Meie Tartust küll ühtegi erakonda ei toetanud, kinnitas Meos.

Tänane Äripäev kirjutas tuuleparkide ja koostootmisjaamade eelmise aasta majandustulemustest, mis näitavad, et tootjatele seadusega garanteeritud toetused võivad olla liiga suured. Suuremad toetused hääletas riigikogu seadusesse kiirkorras ja avalikku diskussiooni vältides. Seaduse menetlemisega samal ajal toetas Väo elektrijaama rajamisega seotud olnud ettevõtja Urmas Sõõrumaa rahaliselt kõiki suuremaid erakondi. Tulemuseks oli see, et seadusesse kirjutati Väo jaama poolt soovitatud toetusmäärad. Sõõrumaa on öelnud, et väiksema dotatsiooni korral poleks Väo jaama rajamiseks pangad laenu andnud. Eelmisel aastal müüs Sõõrumaa firma osaluse Väo jaamas 500 miljoni krooni eest.