Rahandusminister Jürgen Ligi on Arengufondi töötulemusi kommenteerides kriitiline. Samas pole ta enda sõnul fondist saadavale kasule ka liigselt lootusi pannud.
"Arengufondi seminaride puhul näib paraku olevat kasvanud verbaalse võimekuse osakaal innovaatilise sisu arvel – algus oli põnevam," sõnas Ligi fondis tehtava sisulise mõttetöö vilju vaagides.
Rahandusministri hinnangul on ootused Arengufondi osas ebaproportsionaalselt kõrged. "Ootuspärased on ka parteide kummardamised tema kui suure visionääri ja viimase instantsi tõekuulutaja poole. Arengufondi aruandekohustus parlamendi täiskogule on selge liialdus," sõnas Ligi.
Tema sõnul olid küsimused Arengufondi kulude õigustatusest fondi loomise ajal ette teada. "Aga paarikümmend miljonit ei pea ma kõneväärseks summaks, kui sellega rahuldatakse ühiskonna ootust majanduspoliitilise jututoa järele," rääkis ta.
Ka kriitika riskiprojektide ebaõnnestumise korral oli rahandusministri väitel ette näha. "Mu enda ootused fondi suhtes on algusest peale olnud tagasihoidlikud ning mul on iga kord hea meel, kui kuulen, et sealt tuleb siiski mõni põnev investeering. Aega läks, aga natuke asja on hakanud saama," kinnitas Ligi.
Seotud lood
Arengufondi seiretöö ja arutelud on väärtuslikud, ent samas ootan fondilt enam praktilist tööd ettevõtjatega, ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja fondi nõukogu liige Urmas Klaas.
Seaduse järgi on Arengufondi investeerimisperioodi pikkus ühes ettevõtjas viis aastat. Fond alustas investeerimist kaks aastat tagasi, seega peaks konkreetsete tulemuste järele küsima kolme aasta pärast.
Praeguseks on Arengufondi portfellis seitse ettevõtet, kuhu on paigutatud 50,9 miljonit krooni. Lisaks on 43,7 miljoni investeerimiseks sõlmitud kokkulepped.
Osa Eesti Arengufondi tööst seisneb rääkimises. Räägitakse läbi, mõeldakse ja koondatakse mõtteid. Siis öeldakse välja arengusuund, tehakse ettepanekud. Kas need ettepanekud ka otsusteks vormitakse, on iseasi.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.