• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 13.08.10, 12:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa majanduskasv ületas ootused

Täna avaldatud Euroopa riikide teise kvartali majanduskasvu number ületas analüütikute ootused – esimese kvartaliga võrreldes kasvas nii euroala kui ELi riikide SKP Eurostati esialgsel hinnangul keskmiselt 1%, mis on kiireim kasv 2006. aastast.
Kasv annab silmad ette USA-le, kus majandus kasvas teises kvartalis 0,6% ning ületab analüütikute ootused, mis keskmiselt prognoosisid kasvuks 0,7%.
Majanduse peamine kasvumootor oli Saksamaa, kus SKP kasv tuli teises kvartalis analüütikute prognoositud 1.3-1,4% asemel 2,2%. See on kiireim kasv viimase 20 aasta jooksul. Positiivselt üllatas ka Prantsusmaa, kus SKP kasv oli kvartali baasil 0,6%.
Aastatagusega võrreldes kasvas nii euroala kui ELi SKP teises kvartalis 1,7%. Esimeses kvartalis oli kasv aasta baasil vastavalt 0,6% ja 0,5%.
Vahed Euroopa riikide vahel on aga suured – nn euroala perifeeriasse kuuluvas Kreekas kahanes SKP teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 1,5% ja aasta baasil 3,5%.
Hispaania majandus kasvas kvartali baasil 0,2%, Itaalia majandus 0,4% ning Portugali SKP 0,2%.
Balti riikidest oli kiireim kvartaalne kasv Leedus 2,9%. Eest SKP kasvas 2% ja Läti SKP 0,1%. Aastatagusega võrreldes on Eesti SKP kasvanud 3,5% ja Leedu SKP 1,1%. Läti majanduses jätkus langus – SKP kahanes 3,9%.
„Euroala vaieldamatu mootor on Saksamaa, mis tingis oodatust parema kasvunäitaja,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg Citigroupi euroala ökonomist Jürgen Michels. „Samas on majanduse toibumise tempo ilmselt tipust läbi ja kolmandas ja neljandas kvartalis näeme nõrgemaid kasvunumbreid.“
Mitmed Euroopa riigid on tõstavad makse ja kärbivad kulusid, et vähendada võlakoormaid ja defitsiiti. See võib majanduse kasvutempot aeglustada – siseturule orienteeritud firmadel on jätkuvalt raskusi oma käibe kasvatamisel. Nivea kreeme valmistav Beiersdorf AG teatas läinud nädalal, et Euroopa turg on firmale jätkuvalt raske piirkond. Unileveri teise kvartali tulemused jäid analüütikute ootustele alla.
„Mõnedel riikidel läheb väga hästi, samas kui teised on hädas oma eelarvete ja aeglase kasvuga,“ ütles Commerzbanki ökonomist Christoph Weil. „See on suur dilemma Euroopa keskpangale, mis püüab intressimäärasid võimalikult kaua praegusel madalal tasemel hoida.“
Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet ütles läinud nädalal, et teise ja kolmanda kvartali SKP näitajad võivad küll oodatust paremad olla, kuid „kindlasti ei saa me veel võitu kuulutada ega väita, et oleme nüüd aktiivse kasvu faasis.“

Seotud lood

Uudised
  • 13.08.10, 10:33
Saksa majandus kasvas rekordtempos
Saksamaa majandus kasvas teises kvartalis tugeva ekspordi ja ettevõtete investeeringute toel kiireimas tempos kahe Saksamaa taasühendamisest, selgub täna avaldatud Föderaalse statistikaameti andmetest.
Uudised
  • 12.08.10, 21:15
Kreeka majandus vajub sügavamale
Kreeka statistikaameti Elstati andmetel langes hellenite majandus teises kvartalis veelgi sügavamale.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele