Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on eelmisel nädalal avalikustatud tööandjate keskliidu manifesti näol tegemist kohatu dokumendiga, mille sisu üle pole mõtet hakata diskuteerima.
"Ma ei soovi diskuteerida selle kohatu, imperatiivses stiilis manifestiks kutsutud teksti üle. See lõhub sidusust meie ühiskonnas. Usun, et manifesti autorid ei esinda Eesti ettevõtjate enamuse mõtteid," teatas Ansip.
Äripäev koostas eelmisel nädalal avalikustatud tööandjate manifestist ajendatult 15 küsimust ning saatis need kõigile riigikogus esindatud erakondade esimeestele. Soovisime teada, milliseid tööandjate ettepanekuid suuremad erakonnad toetavad ja on nõus järgnevatel aastatel ellu viima.
Eestil puudub visioon
Kui EMT juhatuse esimees Valdo Kalm peaministri vastust Äripäevalt kuulis, jäi ta hetkeks vait. "Ma ei tahaks uskuda, et see nüüd päris niimoodi on… Seal peab mingisugune eksitus olema," arvas Kalm.
Saatsime talle Ansipi vastuse lugemiseks, mille peale kostus telefonist summutatud ohe. "Teate, ma arvan, et selle vastuse koostas Ansipi staap. Seal on tal ju päris palju inimesi tööl. Ma ei taha lihtsalt uskuda, et olukord nii hull on. Jah, ma usun, et seda vastust peaminister nüüd päris ise ei kirjutanud. Loodan väga, et ta ikka niimoodi ei mõtle," lausus Kalm.
Samas rõhutas Kalm, et manifest oli koostatud seetõttu, et ühiskonnas arutelu tekitada. "Ma ei ole kusagilt kuulnud mõtteid, mida peaksime viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast edasi tegema. Mis on Eesti tugevused, mida saaksime realiseerida? Mingit visiooni ei ole ju," rääkis Kalm. Tema hinnangul peaks Eesti võtmeküsimus praegu olema haridussüsteem. "Enda sektoris tunnen juba praegu karjuvat tööjõupuudust," kirjeldas Kalm põhjusi, miks tööandjad palju vastukaja saanud teksti koostasid.
Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi arvates võiksid inimesed aru saada, et ettevõtjad on läbi aegade olnud "vedurid", kes ühiskonda mugavusseisundist välja lükkavad.
"Arvan, et nii hävitavat hinnangut andes reageeris lugupeetud peaminister võib-olla pisut üle. Ehk tasuks ikka konstruktiivset joont hoida ja otsida meie tekstist sügavamat sõnumit," sõnas Kalvi. Tema sõnul teeb Ansipi arvamus ettevaatlikuks.
Ka peaminister on inimene
Kalvi sõnul võib Ansipi reageering peegeldada ka seda, et liberaalse majanduspoliitika eest seisnud Reformierakond on muutunud sotsiaalsemaks. "Samas ei tohi ära unustada, et ka peaminister on inimene, mistõttu tasuks alati järele küsida, kas ta esindas seal enda isiklikku seisukohta või oli see parteipoliitiline arvamus," arutles ta.
Kalvi toonitas, et tööandjad ei ole rumalad inimesed, kellega ei peaks üldse Eesti tulevikku puudutavaid küsimusi arutama. "Mitte kunagi ei tohi arrogantselt välistada diskussiooni nii, et ühele poole jääb peaminister ja teisele poole tööandjate keskliit," lausus Kalvi.
Ilmekas peegelpilt
ETK juhataja Kati Kusmin avaldas lootust, et peaminister on hoolimata enda väljaöeldust siiski valmis Eesti jaoks olulisi tulevikuküsimusi puudutavaks diskussiooniks. "Eestis võiks tekkida olukord, kus nii kategoorilised arvamusavaldused jäävad minevikku ja olulisi teemasid analüüsitakse siiski positiivses võtmes," lisas ta.
Mootor Grupp ASi ainuomaniku Hugo Osula sõnul ei ole ettevõtjad mingi haltuuravendade punt. "Nad on ikkagi tulest ja veest läbi käinud ja teavad väga hästi, kuidas majanduses olukord on. Selline totaalne rünnak näitab tervikuna, kuidas ühiskond ettevõtjatesse suhtub," märkis Osula.
Saar: Ansip püüab vaesemate hääli
Sotsioloogiliste uuringute ettevõtte Saar Poll omanik Andrus Saar nentis, et teda üllatab terve manifesti suhtes avalikkuses tekkinud ülinegatiivne hoiak.
"Selles kontekstis üllatab mind ka Ansip. Ei ole võimalik niisuguse organisatsiooni seisukohti üle parda visata. See dokument on paljudes küsimustes väga oluline. Seda ei saa lihtsalt üle parda heita, ei saa!" arvas Saar.
Saare hinnangul püüab Ansip enda lahmiva ja ülikriitilise hinnanguga rumalama ja vaesema valija hääli, kes juhul, kui Ansip astunuks tööandjatega ühte jalga, Reformierakonda kevadel ei valiks.
"Kui tulla välja aruka tekstiga, siis inimesed ei saa aru. Neile peabki rääkima ainult väga lihtsalt, lihtlausetega. Üks põhjus, miks Ansip võis nii öelda, on asjaolu, et Reformierakonda ja manifesti autoreid on väga pikka aega peetud ühes paadis olevaiks ja kuivõrd see dokument tekitas nii palju negatiivset vastukaja, siis eelkõige enne valimisi on Reformierakonnal mõttekas sellest distantseeruda. See on taktikaline, mitte strateegiline küsimus," ütles Saar.
Küsimused, millele Ansip ei soovinud vastata
Äripäev koostas tööandjate manifestist ajendatult küsimused, millele palusime vastata riigikogus esindatud erakondade juhtidel.Mil moel oleks Teie hinnangul võimalik 10 aasta pärast tõsta Eesti elatustase 90%ni Euroopa Liidu keskmisest?Mitu riigiasutust oleks võimalik Eestis lähiaastatel sulgeda, tekitamata sellega kahju riigi toimimisele?Mitu protsenti peaks Teie hinnangul kohalike omavalitsuste ja riigiametnike arv vähenema? Mitu omavalitsust peaks Eestis kokku olema?Millistesse maailma linnadesse peaks Tallinnast saama otse, ümberistumiseta lennata?Tööandjad ütlevad, et avaliku sektori investeeringud tuleks suunata majanduse konkurentsivõimet tõstvatesse sektoritesse. Millistesse sektoritesse Teie eelkõige eelistaksite need investeeringud suunata ja miks?Millal Eestis jälle miinimumpalk tõuseb?Kas ja kuidas kavatsete reformida riigiametnike kõrgeid koondamishüvitisi?Millistest riikidest võõrtööjõudu Eestisse impordiksite? Kas võõrtööjõudu peaks maksustama soodsamatel tingimustel, siinsete residentide maksukoormusest erinevalt?Kes peaks tasuma sotsiaalmaksu? Kas ja mil moel peaks Eestis kaaluma eraravikindlustuse juurutamist, sarnaselt III pensionisambaga?Kas Eestis peaks kaotama toetusstreikide võimaluse valdkondades, mis on riigi toimimiseks olulised?Millise protsendimääraga peaks maksustama dividende?Millal kaob Eestis erisoodustusmaks tervishoiu- ja koolituskuludelt?Milliste kaupade aktsiisimäärasid muudaksite?manifest
Kes koostasid "kohatu" teksti?
Tööandajate manifest on tööandjate keskliidu volikogu koostatud dokument, milles ettevõtlusorganisatsioon pani kirja olulisemad eesmärgid järgmiseks neljaks aastaks.
Volikogu liikmed on:
Enn Veskimägi, AS StandardValdo Kalm, AS EMTJüri Käo, AS Tallinna Kaubamaja, AS NG InvesteeringudKoit Uus, Haapsalu Uksetehase ASMeelis Virkebau, Eesti Rõiva- ja TekstiililiitMeelis Einstein, Kunda Nordic Tsement ASAndres Haamer, Overall Eesti ASBo Roger Vilhelm, Henriksson ABB ASAin Kaljurand, AS Tallinna SadamAlar Karis, Tartu ÜlikoolGunnar Kraft, AS SangarVahur Kraft, Nordea Pank EestiEnn Kunila, AS NG InvesteeringudKati Kusmin, Eesti Kaupmeeste LiitSandor Liive, AS Eesti EnergiaLembit Linnupõld, EstKONSULT OÜFeliks Mägus, Eesti Hotellide ja Restoranide LiitToivo Ninnas, AS Tallink GruppAndrus Ossip, Eesti Turvaettevõtete LiitHugo Osula, Mootor Grupp ASAare Paloots, Tarmel Furniture OÜTiit Roben, Merko Ehitus ASTõnis Rüütel, Eesti Hasartmängude Korraldajate LiitVeiko Sepp, Ericsson Eesti ASUrmas Sule, SA Pärnu HaiglaPeep Sürje, Tallinna TehnikaülikoolVeli Pekka Tennilä, Saku Õlletehase ASTaavi Veskimägi, Elering ASAllikas: tööandjate keskliit
Seotud lood
Daniel Vaarik kirjutab enda ajaveebis, et ootaks peaminister Andrus Ansipilt pigem diskussiooni tekitamist, mitte selle lämmatamist.
Enne valimisi hüljatakse absoluutselt kõik põhimõtted, kui ikka mingisugune arvamus või liigutus hääli toob, siis miski muu ei ole enam tähtis, lausus ettevõtja Jüri Käe intervjuus Äripäevale.
Töötajate streigiõiguse piiramist nõudev ja kollektiivsete läbirääkimiste vastu suunatud tööandjate tänane manifest on transpordi ametiühingu hinnangul täis ettepanekuid, millest juhindumine viiks riigi majanduslikku ja poliitilisse tupikusse.
Mina pole kohanud Reformierakonnas kedagi, kes toetab pensioniea tõstmist 67. eluaastani, ütles täna peaminister Andrus Ansip.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.