• OMX Baltic−0,33%268,99
  • OMX Riga−0,14%873,04
  • OMX Tallinn−0,57%1 716,51
  • OMX Vilnius−0,07%1 040,91
  • S&P 5000,3%5 987,37
  • DOW 300,99%44 736,57
  • Nasdaq 0,27%19 054,84
  • FTSE 1000,36%8 291,68
  • Nikkei 225−1,34%38 260,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,85
  • OMX Baltic−0,33%268,99
  • OMX Riga−0,14%873,04
  • OMX Tallinn−0,57%1 716,51
  • OMX Vilnius−0,07%1 040,91
  • S&P 5000,3%5 987,37
  • DOW 300,99%44 736,57
  • Nasdaq 0,27%19 054,84
  • FTSE 1000,36%8 291,68
  • Nikkei 225−1,34%38 260,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,85
  • 23.09.10, 18:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahvusliku kapitali koostöö

Tere asejuht Ülo Kivine ja E-Piima juht Jaanus Murakas põhjendasid koostööd sooviga arendada rahvusliku kapitali ühistegevust.
"Vajadus ühinemise järgi on ilmne. Nii Tere kui E-Piim põhinevad rahvuslikul kapitalil," rääkis Murakas. Viimaste aastate arengud näitavad, et iseenese varustamine toiduainetega on ülioluline. Eesti piimatööstus on olnud tugev kogu iseseisvusperioodil, kuid peame nentima, et piimatootmine väheneb ega ole (praegusel kujul - toim) jätkusuutlik.
Eesti piimaturul tegutseb praegu viis tööstuste gruppi, millest üks suuremaid, Valio, kuulub soomlastele. Muraka sõnul on nende mõte koondada välismaisele rahale vastukaaluks just rahvuslikku kapitali.
Kivine märkis, et ehkki teistele kohalikele investoreile pole koostöökätt veel pakutud, on see edaspidi põhimõtteliselt võimalik.
Murakas põhjendas koostöövajadust piima tootmise ja töötlemise suure investeeringuvajadusega. "Piimatööstus on väga kapitalimahukas ja seetõttu peame tegema koostööd. Siin on vaja Eestil ressursse koondada, et rahvusvahelistel turgudel paremini konkureerida," lausus ta. Kui suurtest rahalistes numbritest on jutt, seda ta ei öelnud.
Töösturite andmeil omab umbes 40% Eesti piimalehmadest kaasaegsetele normidele vastavaid elamistingimusi, mis läks maksma 2 miljardi krooni ringis. "Siin peab tegevus jätkuma. Teame, et paljud farmerid tahtsid tootmist uuendada ka 2009 ja 2010, kuid majandus tõmbas sellele kriipsu peale. Ühtegi uut piimatööstust pole Eestis ehitatud, kuid tehnoloogiad arenevad kiiresti, see on pidev võidurelvastumine globaalses konkurentsis. Sul ei ole pääsu, oled sunnitud sellega kaasas käima," selgitas Murakas.
"See on puhas spekulatsioon, kuid me ei välista ühtegi võimalust," kostis Murakas vastuseks küsimusele, kas Tere ja E-Piim võiksid ühiselt börsilt raha hankida. "Piimasektori ettevõtte aktsiate kujundamine n-ö rahvaaktsiaks on väga hea mõte ja idee, mida me oleme põgusalt ka arutanud. Põhiline on, et me suudaksime olla eelarvamustevabad ja vaadata tulevikku. Kui ettevõtete omanikud leiavad, et ühinemine on kasulik, on põhimõtteliselt võimalik, et minnakse ka börsile," rääkis ta.
Kivine ja Murakas ei salanud, et Tere ja E-Piima ühine tegutsemine aitab koduturul paremini läbi lüüa. "Näiteks on piima vedu ülioluline, transpordikuludeks läheb 75 miljonit krooni aastas. Tähtis on, et me ei teeks selles lõigus topeltkulusid ega kataks üksteist. Me saame siin ainult võita," selgitas Kivine.
Kivine lisas, et ehkki piima hind koosneb hinnanguliselt 70% ulatuses turusituatsioonist, sõltub siiski tervelt 30% ettevõtete efektiivsusest. "Loodame, et suudame siin väikeses Eestis midagi (koos - toim) ära teha, et olla efektiivne," märkis ta.
"Euroopa Liidus tegeleb vaid 3% inimestest põllumajandusega, kuid võib öelda, et nad ise on üsna kehva toidu peal," sõnas Murakas rõhutades, et piimatööstuste koostööst peaksid kasu saama kõik osalised, nii tootjad, töötlejad kui tarbijad. "Meie üks eesmärk on maksta läbi koostöö talumeestele paremat piima hinda," lisas ta.
Piimatöösturid ei täpsustanud, milliseid võimalusi annab nende koostöö kaubanduskettide survestamiseks. "See on suhteliselt hell teema, kaubandusketid muutunud suhteliselt monopoolseks ja nende otsustest sõltub, mida tarbija osta saab," lausus Murakas. Ta lisas, et vaatamata jõudude ühendamisele oleks Tere ja E-Piim välisturul, näiteks Venemaal, üsna marginaalsed tegijad. "Danonega võrdselt reklaamiaega suudaks osta ei E-Piim ega Tere," tõdes ta Poola päritolu jogurtikampaaniatele viidates.
Selgust ei antud ka selles, millised on koostööst tulenevad esimesed sammud. "Räägime siiski praegu vaid strateegilisest koostööst ja üksteise tundmaõppimisest," lausus Murakas lisades, "praeguses faasis ei tee me midagi, mille vastu võiks konkurentsiamet huvi tunda."
Ühtlasi on lahtine, mis saab tööstuste ühinemise korral E-Piima arvukatest väikeosanikest. Kivine tõdes, et võimalusi on mitmeid, kaas arvatud, et neist saavad ühise ettevõtte kaasomanikud ning Tere kaasab omanikeringi ka enda piimatootjad või et suuromanikud ostavad väikesed välja.
Kivine sõnas, et Tere tegeleb oma 12 miljoni kroonise maksuvõla klaarimisega, pidades maksuametiga taas ajatamise läbirääkimisi. Kõige raskemad ajad on möödas, kinnitas ta. "Piimapulbris maksmine oli viga," lisas Kivine kommenteerides rohkem kui aastatagust likviidsuskriisi, mil Tere maksis piimatootjaile osaliselt rahas, osaliselt pulbris. Praeguseks on toorpiima eest makstud pulber müüdud ELi sekkumiskokkuostu, ehkki asub füüsiliselt siiani AS Tere laos.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 23.09.10, 12:45
Ühinenud piimafirma võib minna börsile
Pole välistatud, et E-Piima ja Tere ühinemise korral läheb ettevõte ka börsile, ütles E-Piima juht Jaanus Murakas. Küsimust on arutanud mõlema ettevõtte omanikud.
Uudised
  • 23.09.10, 10:27
TERE ja E-Piim võivad ühineda
Eesti piimatööstusettevõte AS TERE ja Eesti piimandusühistu E - Piim sõlmisid eellepingu strateegilise koostöö alustamiseks, ühe võimalusena kaaluvad ettevõtted ühinemist 2010. aasta lõpuks.
Uudised
  • 06.10.10, 13:49
Tere eksport üle 50%
Piimatööstuse Tere eksport ületas septembris esmakordselt siseturu müügi, moodustades kogumahust üle 50 protsendi. Tere teatel on Venemaa suunal teinud suure töö ettevõtte omanik Oliver Kruuda.
  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 12:00
Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele