Peter Hundile kuuluvad patjade, tekkide ja madratsite tootja Wendre ning välivoodite tootja Stram laiendavad jõuliselt oma Eesti toodangut nii Pärnus kui ka Vändras.
Stram toodab nüüd lisaks välivooditele ka tavalisi voodeid, seetõttu on töötajate arv Pärnus tõusnud 80ni, peagi lisandub veel 20 töötajat, kirjutab news2biz.
Wendre ja Strami omanik Peter Hunt selgitas, et neil oli olemas tehas voodite tootmiseks olemas. „Nõudlus tuli olemasolevatelt klientidelt,“ lisas ta.
Hunt omab Wendret ja Strami läbi Norrköpingis registreeritud ettevõtte Trading House Scandinavia AB. Wendre Strami klientideks on suured Euroopa ketid, sh IKEA, Jysk, Carrefour ja Tesco.
Hunt plaanib hakata ka Vändras voodeid tootma. Praegu toodetakse seal madratseid, seega ei ole see väga suur muutus, ütles Hunt.
Vändras on Wendre tehases tööl 160 inimest, töötajate arv on sel aastal tõusnud 60 võrra. Wendre Pärnu üksusesse on sel aastal võetud juurde tööle veel 150 inimest 2010. aastal.Wendrel ja Stramil on kokku Eestis umbes 720 töötajat.
Rootsis sündinud Peter Hunt on kontserni kuuluva Wendre ainuomanik. Aastas ligi kümme miljonit patja ja viis miljonit tekki tootval ettevõttel on tootmisüksused Pärnus ja Vändras, tehas Poolas ning müügiesindus Saksamaal.
Eelmisel aastal investeeris Wendre uude tootmiskompleksi Pärnus, kuhu toodi Lätist üle välivooditootmine.
Seotud lood
Vaata, kuidas põhjendati Monacos aasta ettevõtjaks kandideeriva Wendre juhi Peter Hundi saavutusi, miks peaks just tema aasta parimaks valitama.
Wendrel on jah see õnnelik seis, kus oleme investeeringutesse rohkem oma vahendeid suunanud ja vähem laenukapitali, sõnas ettevõtte tegevjuht Vahur Roosaar.
Meie ekspordi kasv aasta lõikes tuleb vähemalt 10-15%, olulist hüpet loodame teisel poolaastal, ütles Wendre tegevjuht Vahur Roosaar.
Eesti väärtuslikeim ainuomanikule
kuuluv firma on Wendre, selgus GILD Bankersi koostatud Eesti saja kõige
väärtuslikuma ettevõtte edetabelist.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.