Islandi ekspeaminister Geir Haarde läheb kohtu alla, et anda vastust riigis toimunud pangakriisi üle kaks aastat tagasi.
Parlament hääletas eile napi häälteenamusega selle poolt, et peaminister peab kuritahtliku hooletuse eest kohtu alla minema. Otsus tuli peale nädala kestnud ägedaid debatte, kus vaieldi selle üle, kas poliitikud peaksid kriisi eest kandma kriminaalkaristust või mitte. Kohtust pääsesid endine välisminister ning majandus- ja rahandusminister.
Tegemist on esimese konkreetse poliitikuid vastutusele võtva sammuga pärast 2008 toimunud pangakriisi ja majanduse kokkuvarisemist Islandil. Süüdistused peaministrile põhinevad parlamendikomisjoni poolt koostatud „tõe raportil“, mis süüdistab poliitilisi liidreid massiivses ettevaatamatuses ja hooletuses ning nõrgas järelevalves pangasektori üle.
Haarde oli peaminister aastatel 2006-2009, seega ajal, mil Islandi pangad ajasid agressiivset ekspansioonipoliitikat kuni selleni välja et nende aktivad olid 10 korda suuremad riigi SKP-st. Islandlased on seisukohal, et peaminister oleks saanud finantssektori kokkuvarisemise oma tegevusega ära hoida.
Islandi kolm suuremat panka pankrotistusid 2008 aasta lõpul, pärandades saareriigi 320 000-lisele elanikkonnale miljarditesse dollaritesse ulatuva võlakoorma. Island üritab end nüüd Rahvusvahelise Valuutafondi ja Skandinaaviariikide abiga retsessioonist välja tuua.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Reykjaviki linnateatris jätkub täna Islandi 2008. aasta pangakrahhi põhjusi lahkava raporti ettelugemine, mis näeb peasüüdlastena riigiametnike tegevusetust ja pankurite omavoli.
Islandlaste viha peavoolu parteide vastu, mis tüürisid riigi ränka majanduskriisi, paisutavad toetust koomiku ja raadiohääle Jon Gnarri parteile, mis võib temast teha Reykjaviki linnapea, kirjutas Wall Street Journal.
Islandi õiguskaitseorganid arreteerisid panganduskrahhi uurimisega seoses Luksemburgis asuva Kaupthing Banki endise ja Banque Havillandi praeguse juhi Magnus Gudmundssoni, kirjutas uudisteportaal IceNews.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.