Islandlaste viha peavoolu parteide vastu, mis tüürisid riigi ränka majanduskriisi, paisutavad toetust koomiku ja raadiohääle Jon Gnarri parteile, mis võib temast teha Reykjaviki linnapea, kirjutas Wall Street Journal.
Gnarri valimislubaduste seas on jääkaru linna loomaaiale, palmipuud jäisele rannajoonele, tasuta käterätikud ujulates, ausammaste ümberpaigutamine ning orienteerumine „jätkusuutlikule läbipaistvusele“.
Need ei ole majanduskriisis linna kõige pakilisemad teemad, kuid arvamusküsitluste järgi võib Gnarr osutuda laupäeval toimuvate kohalike valimiste võitjaks. Partei absurdne nihilism loosungi all „Mis iganes toimib!“ on saanud enda taha peavoolu parteides pettunud islandlaste protestihääled.
Islandlased ajas raevu hiljuti avalikustatud raport, mis tõi päevavalgele poliitikute tihedad sidemed pankuritega, kelle laenurahale üles ehitatud finantsimpeerium 2008. aastal kogu riigi majanduse uppi lõi. Üks suuremaid kannatajaid krahhis on islandlaste usaldus poliitikute vastu. Nüüd kasutavad islandlased Gnarri kampaaniat, et selle kaudu oma sõnum saata – senine poliitika, mis lõppes finantskrahhiga, ei saa vanamoodi jätkuda.
Viimaste arvamusküsitluste järgi võib Gnarri partei saada 36% häältest ning suurima osakaalu Reykjavik linnavalitsuses – see tagaks Gnarrile ka linnapea koha. Sealt on varasematel aegadel edasi liigutud riigijuhi kohale.
Põhivoolu parteid on naljast kaugel ning ka osa elanikkonnast pelgab, et selline küüniline pööre valijate seas võibki klounid võimule tuua. Gnarri Parim partei väidab aga, et on täiesti tõsine ettevõtmine.
„Inimesed ootavad puänti,“ ütles Gnarri kampaania juht Heida Kristin Helgadottir. „Mina aga suhtun oma töösse täie tõsidusega. Ma arvan, et see on väga tõsine viis süsteemi vastu välja astuda, mis on üdini mäda.“
Gnarr on kampaanias mänginud kord lihtsameelset, kes tahab linnapeaks saada, kuna „vajab kindlat töökohta“ ning et „linnapea laud on väga ilus“, kord esinenud professionaalse satiirikuna. „Esineme avalikkuse ees tihti klounidena, kuid tegelikult oleme väga terased inimesed,“ ütles Gnarr, kes püüab satiiri kaudu avada inimeste silmi Islandi poliitilise süsteemi pankroti nägemiseks.
Gnarr on Islandi majanduskriisi „produkt“, kirjutab WSJ. Islandi pankade kollaps, millele järgnes krooni vabalangus on tänaseks paisutanud tööpuuduse riigis 9%-le, mis on Islandil pretsedenditu. Paljud on lookas laenukoorma all, et maksta majade ja autode eest, mille väärtus on tänaseks laenuga võrreldes kordades langenud. Lisaks on Iiri valitsus lubanud kompenseerida Islandi pangas oma hoiused kaotanud brittidele ja hollandlastele 5 miljardit dollarit, mis mõistaks saareriigi pikaks ajaks võlaorjusesse.
Islandlaste viha on Gnarri parteile viljakas pinnas. Kui Gnarrilt küsiti, kas ta astub võidu korral tagasi, et lasta tegelikel poliitikutel linna juhtida, vastas ta, et on tüdinud ja võib tõesti kõrvale astuda. Siis aga parandas ta ennast kiiresti ja ütles, et teeb vaid nalja. „Ma olen tõusnud tuhast nagu see lind – Felix.“ Kommentaatorid hakkasid seepeale tõsimeeli arutama, kas Gnarr ikka teab, et linnu õige nimi on Fööniks.
„Ma tõesti naudin seda. Nende meelte ja mõistusega mängimine pakub mulle suurt rahuldust,“ ütles Gnarr.
Seotud lood
Laupäeval on Islandil uus referendum selle üle, kas kompenseerida Hollandile ja Suurbritanniale nende kodanike säästud, mis Islandi Landsbanki pankrotis tuulde lendasid.
Islandi elanikud suunasid laupäeval oma viha riigi majanduse rikkunud pankurite ja poliitikute vastu ning ülekaalukalt tõrjusid 5 miljardi dollarilise plaani maksta tagasi võlad Suurbritanniale ja Hollandile.
Missouri ülikooli professor Michael Hudson juhib täna ajalehes Financial Times avaldatud arvamusloos tähelepanu sellele, et võlg, mida Suurbritannia ja Holland Islandilt oma kodanike Islandi pangas kaotatud hoiuste hüvitamise eest nõuavad, käib 320 000 elanikuga saareriigile üle jõu.
Islandi ekspeaminister Geir Haarde läheb kohtu alla, et anda vastust riigis toimunud pangakriisi üle kaks aastat tagasi.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.