Islandi viis kraavi vastutustundetu eliit

Esmaspäeval avaldatud 2300-leheküljelise raporti lugemismaraton võib kesta viis päeva. Eesmärk on lasta ilustamata faktidel kõnelda, kuidas maailma viie jõukaima riigi hulka kuulunud Islandist sai paaria, mis praegu sõltub IMFi abist. Varsti valmib sarnane analüüs ka Iirimaal.

"Kriisi peapõhjus on pankade liiga kiire kasv," nentis Islandi parlamendi tellitud raporti esitlusel selle üks autoreid Sigridur Benediktsdottir.

Ametnike süü on passiivsus - veel 2006. aastal, kui agentuur Fitch hoiatas Islandi pangandussüsteemi nõrkuste eest ja Danske Bank tõi paralleele Aasia kriisiga, saanuks hullemat ära hoida.

Süüks ülim hooletus

Raport süüdistab seitset kõrget riigiametnikku, sealhulgas toonast peaministrit Geir Haardet ja keskpanga juhti David Oddssonit, "ülimas hooletuses" ametikohuste täitmisel. Eraldi parlamendikomisjon peab nüüd otsustama, kas kellelegi esitatakse ka juriidiline süüdistus, millele võib järgneda reaalne karistus.

Sekkumisest polnud õieti keegi huvitatud, kommenteeris ajalehele Börsen kriisi eel valitsenud suhtumist Taani konsul Islandil Ernst Hemmingsen. "Pangad juhtisid pea kõike. Maksid kinni poliitikute kampaaniad, omasid meediaväljaandeid. Islandi üks rikkamaid mehi Björgolfur Gudmundsson kontrollis nii Landsbankit kui suurimat ajalehte Morgunbladid," ütles ta. Suuruselt teine päevaleht oli Glitniri panga omanike käes.

Raport nendib, et riigi keskpank ei andnud aru, et reservid ja hoiuste tagatisfond on nii suureks paisnud finantssüsteemi jaoks liiga väikesed. Hoiatused ja nõuanded lasti aga kõrvust mööda, sealhulgas soovitus muuta Landsbanki briti haru kohalikuks tütarpangaks, mis säästnuks ehk Islandi rahva praegu terendavast võlaikkest - Landsbanki pankrotis hävinud Briti hoiustajate säästud oleks sellisel juhul korvanud Suurbritannia.

Valitsus ei olnud valvel

Valitsust kritiseerib raport majanduse halva juhtimise eest - buumi ajal anti hagu tulle ning kui keskpank 2008. aasta alguses hoiatas, et pangad on kollapsi äärel, ei võetud midagi ette. Finantsinspektsioon ei sekkunud isegi ilmsete seaduserikkumiste korral.

Eriti hull pilt avaneb raportis Islandi suurpankade juhtimisest, mis teenisid pigem rikaste omanike kui teiste osanike ja kreeditoride huve.

Omanikud ja nende firmad said pankadest "ebanormaalselt hõlpsasti" laenu, tihti tagatiseta ning juba niigi liiga suureks kuhjunud kohustustele lisaks.

Raha kasutati kiireks laienemiseks ja firmade ülesostmiseks välismaal. Lisaks kasutati laenaraha oma panga aktsiate ostmiseks, et hinda kunstlikult üleval hoida. Juba on selles osas algatatud mitu juurdlust.

taust

dereguleerimise järel 2002. a kasvas Islandi pangandussektor kõigest seitsme aastaga 20 kordalühiajalised kohustused Islandi majanduses ületasid keskpanga reservid 16 korda2008. a sügisel varises Islandi kogu finantssüsteem kokku, sundides riiki paluma IMFi abi.