Eesti ehitussektorit tabas tööde mahu vähenemisest tingitud pankrotilaine. Need, kes püsivad veel elus, kärpisid oma kulutused miinimumini, kuid paljud neist teenivad ikkagi kahjumit.
Käibe poolest suured ettevõtted hoiavad endal hinge sees ainult riigitellimustega. Väike- ja keskmised ettevõtted püüavad täita tekkinud augud Skandinaaviamaade, eelkõige Soome turul. Kuid ka seal on omad probleemid, sest kriisi ajal pole kellelgi kerge.
Samal ajal tegutsevad Peterburis ja Moskva rajoonis edukalt mitte ainult soomlased, vaid ka mitmed Eesti suuremad ja väiksemad ettevõtted. Venemaa ei tee neile liiga, kui nad aktsepteerivad sellel turul kehtivaid reegleid.
Andres Aavik, Skanska EMV AS
Venemaale läheme ainult tingimusel, kui klientideks on rahvusvahelised firmad, keda me hästi tunneme. Kahtlemata on see väga perspektiivikas turg, kuid ka riskid on seal suured. Peamine probleem on bürokraatia ja korruptsioon. Kellelegi võib see isegi meeldida, kuna pistise abil saab lahendada palju probleeme, kuid meie ettevõtte eetikakoodeks välistab sellised meetodid.
Sven Pertens, Lemmiknäinen Eesti
Venemaal on väga suured mastaabid. Arutlusel on võimalused arendada seal üksikuid projekte, kuid otsust ei ole veel langetanud. Ei usu, et töö tegemine erineb seal drastiliselt tööst teistes riikides, tehnoloogiad on igal pool samad. Nagu ka ametnikud. Seega ei tohiks seal mingeid erilisi probleeme olla.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.