Kaupade eksport jooksevhindades suurenes 2010. aasta augustis 37% ja import 34% võrreldes eelmise aasta augustiga, teatas statistikaamet.
Ekspordi- ja impordikäive kasvas enam vaid selle aasta mais. Augustis eksporditi Eestist kaupu 11,1 miljardi krooni (711 miljoni euro) väärtuses ning imporditi Eestisse 12,2 miljardi krooni (782 miljoni euro) eest. Eksport suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 3 miljardit krooni (192 miljonit eurot) ning import 3,1 miljardit krooni (200 miljonit eurot). Kaubavahetus kasvas kiiremini viimati selle aasta mais, kui ekspordi kasv oli 39% ja impordil 46% eelmise aasta sama kuuga võrreldes.
Kaubavahetuse puudujääk oli augustis 1,1 miljardit krooni (71 miljonit eurot). Võrreldes möödunud aasta augustiga puudujääk mõnevõrra suurenes.
Euroopa Liidu (EL) riikidesse eksporditi Eestist kaupu 7,5 miljardi krooni (479 miljoni euro) eest, mis moodustas 67% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes eksport EL riikidesse 36%. Eksport ühendusevälistesse ehk nn kolmandatesse riikidesse suurenes 40%.
EL riikidest imporditi Eestisse kaupu 10 miljardi krooni (641 miljoni euro) väärtuses, mis moodustas 82% Eesti koguimpordist. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes import EL riikidest 38%. Import kolmandatest riikidest suurenes 19%.
EL riikidega oli kaubavahetuse puudujääk 2,5 miljardit krooni (162 miljonit eurot). Kaubavahetuses kolmandate riikidega tekkis ülejääk 1,4 miljardit krooni (91 miljonit eurot).
2010. aasta juuliga võrreldes suurenes augustis eksport 2% ning import 6%.
Seotud lood
Tekstiiltööstuse Wendre tegevjuhi Vahur Roosaare sõnul on nõudlus suurem, kui ettevõtte suudab toota, mis on tema arvates huvitav seis.
Umbes pool meie müügist läheb endiselt eksporti, ütles Maag Konservitööstuse juht Olle Horm. Eestis teist võimalust pole kui eksportida, sest tarbijaskond on väga väike, lisas ta.
Ehitusmaterjalide tootmise ettevõtte AS Metus-EST juhatuse esimees Andri Sorokin ei osanud öelda, kas nende firmas eksport augustis suurenes.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.