Rõõmuhõisked kinnisvaraturul

Äripäev on täheldamas uut hingamist kinnisvaraturul, viimastel päevadel on tulnud mitmeid teateid korterelamute rajamisest ja pealinna tanumaile kurbi varje heitnud tornkraanad on taas liikuma hakanud.

Viimane, sel teisipäeval tulnud uudis kõneleb, et Metro Capital Management (MCM) käivitas Tallinnas Väike-Kalamajas pea 100 miljoni kroonise arendusprojekti, millega kerkib seitse korterelamut kokku 90 korteriga. MCMi juhatuse liikme Sulo Niguli sõnul oli aeg ehituse alustamiseks koguni nii soodne, et kolmandik kortereist on juba broneeritud. "Ehitushinnad on veel mõistlikul tasemel ning pangad on juba valmis häid projekte toetama," ütles Nigul.

Meenub, et ka suure ehitusfirma suuromanik rääkis Äripäeva konverentsil "Äriplaan 2011", et neil on kõik ehitatud korterid müüdud, sel aastal ehitatud majades on vaid üheksa korterit müümata.

Et kinnisvaraarenduses tõesti asjad liikuma on hakanud, annab tunnistust ka NCC Ehituse teade, et nemad panid septembris taas ehituse käima Pärnaõue elurajoonis ning et veel selle aasta sees algab neil ehitustegevus ka Lasnamäel.

Sarnaseid teated tuleb ka ülikoolilinnast: Tartu linnavalitsus suunas avalikule väljapanekule ASi Vallikraavi Kinnisvara (Rand ja Tuulberg) detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada kaheksa kahekorruselist korterelamut, kõneleb üks neist.

Arco Vara juhatuse liige Mart Saa ütles, et pakkumine peabki nõudlust mõistlikul tasemel ületama, et oleks valik. "Praegu me ei näe, et pakkumine ületaks nõudlust üheski rajoonis Tallinnas," ütles Saa. Arco Vara teine juhatuse liige Lembit Tampere kinnitas, et pendel on praegu just selles servas, et tuleb uusi projekte teha, kuna nõudlust on ja sellele tuleb uut toodangut vastu panna.

Äripäeval on rõõm kirjutada positiivsetest nähtustest. Majanduslangus pidurdub, tore. Eksport kasvab, töötus kahaneb, veelgi toredam. Elamuehitus käivitub, jälle tore. Kuuldavasti on pangad hakanud taas laenu andma. Aina toredamaks läheb! Omamoodi on ka tore, et lähenevad riigikogu n-ö hullud päevad - valimised. Nii ongi tuleva aasta märtsis toimuvate valimiste esimesed viljad meil juba käes, elektri hind ei kerkigi 1. jaanuarist pea 20%, nagu Eesti Energia soovis. Tõsi küll, ilmselt sellele sammule vastutasuks ei langenud 1. jaanuarist ka taastuvenergiadotatsioonid.

Kuid. Pidagem nüüd hoogu. Tänane Äripäev kirjutab ka, et eestimaalased on niigi eurooplastega võrreldavate laenukoormate all ägisemas. Ning ega see majandus meil ikka nii väga ka veel ei kasva. Ja eks töötuski kahane pigem statistika andmebaasides kui Eestimaa büroo- ja tootmishoonetes. Ei, me ei taha nüüd öelda, et arendajad, ärge arendage. Me tahame lihtsalt veidi indu maha võtta, et me üheskoos uisapäisa taaskord üht mulli lõhki puhuma ei hakkaks.

Autor: ÄP