Justiitsministeeriumis välja töötatud võlaõigusseaduse muutmise eelnõud, mis loob võimaluse laimajate ennetavaks trahvimiseks, nimetas ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga raskekahurväega lindude küttimiseks.
"Kindlasti on Eesti ühiskonnas põletavamaid probleeme kui inimeste suu sulgemine," sõnas ta.
Seaduseelnõu selgituses märgitakse, et au ja väärikuse kahjustamise eest võib kahjuhüvitise ennetavat funktsiooni rakendada iga isiku poolt toime pandud kahju tekitamisel ja seda mitte ainult meediaettevõtete puhul. Viimane võimaldaks selgituse kohaselt trahvida ka näiteks linnatänaval laimavaid hüüdeid hüüdvaid kodanikke või piketi käigus plakatitega vehkivaid pikettijaid või e-kirjas valesid faktiväiteid esitavaid inimesi.
"See, kui keegi kirjutab plakati peale mingisuguse loosungi, mis mõnele valitsejale ei meeldi, ei ole küll teema, mille peale nii palju aega ja jõudu kulutada," kommenteeris Taliga. "Minu meelest on see suurtükist varblaste tulistamine," lisas ta.
Ette trahvimist võrdles Taliga igaks juhuks vangis hoidmisega, kuigi kohtuotsuse järgi peaks inimene juba vabadusse saama. "Mina ei näe Eesti ühiskonnas neid mingisuguseid supersüütegusid, mille vastu niimoodi on vaja välja astuda," ütles ametiühingujuht.
Taliga sõnul võib selliste seaduste meisterdamine Eesti niigi ajahädas olevat kohtusüsteemi veelgi enam koormata.
Seotud lood
Ennetuslikku kahjuhüvitist ei ole vaja ning sama meelt on ka riigikohus, Tartu Ülikooli õigusteaduskond ja Eesti advokatuur, kommenteeris Raidla Lejins & Norcous partner Ants Nõmper.
Kuidas defineerida laimu või kus on piir laimu ja kriitika vahel, küsib ajalehtede liidu juht ja ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar seoses võlaõigusseaduse eelnõuga, mis võib võimaldada tulevikus laimaja ennetavat trahvimist.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.