Võlakaitse IRLi päästmas

Äripäev on pikalt ja põhjalikult käsitlenud aprillis algatatud ja eelmisel nädalal riigikogus vastu võetud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust. Menetlusperioodi jooksul on seadust oluliselt muudetud ja täiendatud ning algselt laenuvõtjate kaitseks mõeldud eelnõust sai seadus laenuandjate huvide kaitseks.

On avalik saladus, et Reformierakond võlakaitseseaduses mõtet ei näe ja lasi IRLil sellega välja tulla vaid valimiste pärast ja vastutasuks toetuse eest oma allikakaitse seadusele. Samas ei näe Reformierakond ses seaduses ka mingit ohtu pankadele, sest vastasel juhul IRLile sellist valimiseelset punkti ei pakutaks - reformipartei ei ohverdaks finantsringkondade huve IRLi häälte eest. Reformi käitumine viitab otseselt sellele, et huvitavast ja rahvale vajalikust algatusest on alles jäänud vaid pealkiri ja hulk demagoogilisi paragrahve.

Teada on ka see, et alguses võlakaitse seaduse tõttu närvi läinud pankurid rahunesid menetluse käigus oluliselt maha, sest pangaliidu seisukohad võeti kuulda ja pankade huvid kaitsti ära.

Sama juhtus ka Eesti Tööandjate Keskliiduga - aprillis võlakaitse seadusega vasakpoolse maailmavaate pealetungi ja olulise majanduspoliitilise paradigma muutust kartnud tööandjad on nüüd vagusi. Järelikult on eelnõust kogu vasakpoolsus ja paradigma muutus kadunud ning jäänud vaid tühi kest ja kõlav pealkiri.

Pangaliit suutis eelnõusse sisse pressida näiteks põhimõtte, et enne võlgade ümberkujundamise kava kohtusse esitamist peab laenuvõtja astuma samme selleks, et saavutada pangaga kohtuväline kokkulepe. Nii polegi raskustesse sattunul kohtusse asja, sest pank on kompromissiks enamasti valmis - seda on näidanud pankade käitumine viimaste kriisiaastate jooksul. Pangad on sundmüügini läinud peamiselt siis, kui kõik muud variandid on proovitud, ehk siis täiesti lootusetute juhtumite korral. Täiesti lootusetud juhtumid aga ei leia ka võlakaitse seaduse abil toetust - neile kohandatakse ikka pankrotimenetlust.

Sisuliselt on võlakaitse seadusesse ümber kirjutatud juba toimiv praktika, kus pangad tulevad vastu ja vaid lootusetud juhtumid lähevad sundtäitmisesse või pankrotti. Seega midagi ei muutu. Korralikud ja ajutises makseraskustes kliendid on leidnud senimaani pankade mõistmist ja leiavad seda ka edaspidi. Lootusetud juhtumid on läinud sundtäitmisesse senimaani ja lähevad ka võlakaitse seaduse alusel. IRLi jutt 160 000 kodulaenu võtja kaitsest on puhas demagoogia ja sisutühi reklaam häälte püüdmiseks.

Seda, et võlakaitse seadus on populistlik ja selle ajend on lähenevad riigikogu valimised, ütleb oma 11. novembri juhtkirjas ka Äripäev. Juhtkiri näeb seaduses katset püüda töötute ja laenude tasumise hätta jäänud inimeste hääli. Tõepoolest, tegemist on suure hulga valijatega, kes võivad IRLi riigikogust väljakukkumisest päästa. Kuid kõik, kes IRLile oma hääle annavad ja loodavad seeläbi võlgadest vabaks saada, saavad kindlasti petta.

Vaatamata sellele, et IRLi valimisreklaamiks mõeldud seadus ei täida grammigi eest selle algset funktsiooni, mõjub ta ikkagi viisil, justkui oleks riik hakanud laenuvõtjate eest seisma.

Ükskõik kuidas ka võlakaitse seadusele otsa ei vaataks, ikka näeb vaid demagoogiat, valimisi ja inimestega manipuleerimist. Seega proovib IRL kindlustada selle seadusega enda püsimise poliitikas ning teeb teene pankadele. Eesti rahvale jääb aga pangaorjus ja võimalus hääletada väljavalitute poolt.