Maksud on meie konkurentsieelis

Rahvusvahelise Valuutafondi üleeilne soovitus Eestile tõsta eelarvetasakaalu saavutamiseks vajadusel makse, eeskätt käibemaksu ning ka keskkonna- ja varamakse, pani Äripäeva toimetuse õlgu kehitama - nõu kohatu mis kohatu.

Varrukast tõmmatud soovitus, mida riigist riiki rändavad missioonid igal pool praegu vist lihtsalt inertsist jagavad. Või pani näiteks loodusstiihia IMFi misjonäre mõtlema keskkonnamaksude tõstmise vajadusele - ikkagi poolteist nädalat harjumatus lumemöllus.

Lubame endale kerget irooniat vaid seetõttu, et suur rahvusvaheline finantsinstitutsioon ei ole ilmselt jõudnud süüvida meie tegelikesse oludesse - Eesti riigil ei ole üüratuid võlgu. Vastupidi, oleme Euroopa Liidus väikseima riigivõlaga maa - vaid 7,2% SKPst, Belgial oli see näiteks 96,2 ja Itaalial koguni 116% SKPst. Ja ka eelarvedefitsiit oli meie omast väiksem vaid Luksemburgil ja Rootsil, nagu selgus Eurostati oktoobri lõpus avaldatud liikmesriikide võrdlusest (tegemist oli möödunud aasta andmetega).

Erinevalt oma kaasliitlastest Euroopas, meie konkurentidest ühisturul, ei kasvatanud me riigi võlakoormat ka tänavu selleks, et aidata kriisiga maadlevat majandust, hoida pinnal raskustega kimpus ettevõtteid. Võib-olla võiks riigi sellist käitumist liigseks koonerdamiseks pidada, aga hullema hoidis see ometi ära. Ka selle ja tuleva aasta eelarvedefitsiit mahub Maastrichti kriteeriumite piiresse.

Nii et sellal, kui meie peamised konkurendid ja eriti näiteks Soome (Lätist rääkimata) peavad hakkama makse tõstma selleks, et nad suudaksid ikkagi maksta tagasi võetud laene, võib Eesti hoopis kergemalt hingata - meil ei ole sellist sundi kuklas, me ei pea tõstma makse ning meie maksud saavad meile riikide võistluses suurimaks eeliseks. Ka siis, kui need säiliksid praegusel tasemel.

Praeguse valitsusliidu eesmärk on makse alandada, kui eelarve lubab. Seda kinnitas reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi veel IMFi visiidi kokkuvõtte tutvustamisel. Selleks peame ilmselt veel aasta-kaks kosuma ja ära tegema vajalikud reformid.

IMFi soovituse järgimisel oleksid meile vägagi ebasoovitavad tagajärjed - inflatsiooni tempole esmalt, teisalt satuksid vähemkindlustatud elanikud senisest veel keerulisemasse olukorda. Õnneks ongi tegemist vaid soovitusega ja seda tuleb sellisena ka võtta, paanikaks seega põhjust pole.

Majanduse olukorda ja prognoose analüüsinud riigikontroll peab Eesti rahanduse head seisu paljuski näiliseks ja viitab erasektori suurele võlakoormusele ning tegemata reformidele, sh haldusreformile. Tööd on tõesti veel palju, ent maksude tõstmine ei tee seda meie eest ära, küll aitab sellele kaasa parem positsioon võistluses teiste riikidega.

Autor: ÄP