Laine Jänese töösai riigikontrollilt hävitava hinnangu

"Peamised järeldused toetuste jagamise ja kontrolli kohta on, et juhendid on üldsõnalised ja pealiskaudsed. Ka kokku lepitud menetlusprotsessi täielikult ei jälgita," sõnas riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.

Samuti pole otsustusprotsess tema sõnul läbipaistev. "Otsused toetuste kohta on suusõnalised ning tagant järele ei saa kindlaks teha, miks nii otsustati. Plaanid on oluliselt suuremad kui tegelikud võimalused," nentis ta.

Olgo sõnul räägivad eelarve osas rahandus- ja kultuuriministeerium erinevat juttu. "Kultuuriministeerium väidab, et eelarve kasvab, kuid rahandusministeerium väidab, et see kahaneb."

"Projektide majanduslikku põhjendatust hinnatakse põhjalikult ainult ELi toetustest finantseeritavate objektide puhul," lausus peakontrolör.

Riigikontroll tõi aruandes välja, et investeeringute mõjul lisandunud tegevuskulud ja laenukohustused on võtnud ära enamiku viimase nelja aasta kultuuriministeeriumi haldusala eelarve juurdekasvust.

Auditeeritud kümme suuremat objekti on aastail 2005–10 eelarvesse lisanud keskmiselt 16 miljonit krooni tegevuskulusid ning 53,5 miljonit krooni laenukohustusi aastas.

Koondhinnangus ütleb riigikontroll, et kultuuriministeeriumis pole investeeringute jagamine läbipaistev ega jätkusuutlik. "Tähelepanu ei pöörata investeeringute otstarbekuse hindamisele ning menetlusprotsess ja otsustamise alused on puudulikud."

Ühe puudusena toodi ka välja, et ministeeriumis pole ehitusalaseid teadmisi. "Uute hoonete ehitamine või olemasolevate renoveerimine toimub ülejäänud valitsemisalade kulude arvelt," sõnas Olgo.

Riigikontrolli peakontrolör ütles, et nemad soovitavad kultuuriministeeriumil esiteks seadust ja juhendeid täita. Samuti oleks tuleks juhendeid täiendada. "Avalikustama peaks investeeringutoetuste tegelikud põhimõtted. Korralduslik pool on puudulik, mis on tegelikult kantsleri tegemata töö."

"Tõhustada tuleks ka kontrolli investeeringute üle – peaks minema kohapeale ja kontrollima, kas ka nii tehti. Oleme tuvastanud, et Linnateater on saanud tuleohutusnõuete täitmiseks raha, kuid pole midagi teinud," märkis Olgo.

Samas tõdes riigikontroll, et kultuuriministeeriumi haldusalas tahavad kõik miljardilist maja, aga raha pole ning, et kultuuris pannakse raha betooni, aga inimestele enam ei jätku.

Riigikontrol auditeeris valminud või planeeritavad uusehitusi ja renoveerimisi aastail 2005–10. Selle aja jooksul tehti investeeringuid ligi kolm miljardit krooni, sh investeeringute kava alusel kaks miljardit, Eesti Kultuurkapital 605 mln krooni, programmid 263 mln krooni, toetused kultuurimälestiste omanikele 97 mln krooni. ELi toetuste puhul vaadati ainult kultuuriministeeriumi osalust.