Maksumaksjad: riik on käitunud mõistlikult

Samas leiavad nad, et avaliku sektori kulud on liiga suured, töö aga ebaefektiivne. Kriitikat tehakse pensionifondide valitsejate suurte tasude üle ning loodetakse, et sotsiaalmaksule kehtestatakse lagi.

“Üldiselt on meie arvates valitsus keerulisel ajal teinud õigeid otsuseid ning seda ka maksutulu kasutamise osas,“ ütleb Elcoteq Tallinna tegevjuht Jan Kotka. “Seda näitab praeguseks ka see, et Eesti täitis ühena vähestest Euroopa Liidus 2010. aastaks Maastrichti kriteeriume. Sellises olukorras ei ole võimalik langetada kõigile meeldivaid otsuseid ning valitsuse sihikindel tegutsemine vahe-eesmärgi euro suunas avaldas muljet ka teistele riikidele,“ räägib Kotka.

Tulevikuks soovis ta, et sotsiaalmaksule seataks maksimumpiir, julgustamaks ettevõtteid kõrgepalgalisi spetsialiste palkama. “Suurema lisandväärtuse loomiseks ja pakkumiseks on võtmetähtsusega tippspetsialistid, kellega nõutavat arengulist murrangut saavutada,” lisab Kotka.

Prioriteedid on erineval ajal erinevadEricsson Eesti peadirektor Veiko Sepp tõdeb, et maksumaksja raha kulutamisel on erinevate majandustsüklite puhul eri prioriteedid. “Paaril viimasel majandussurutise aastal, kus eelarve on olnud defitsiidis, on riigil tulnud teha keerulisi valikuid ning hädavajalikke otsuseid. Põhimõtteliselt olen ma riigi otsustega rahul ja leian, et maksumaksja raha on kulutatud mõistlikult,” ütleb Sepp.

Tema sõnul peaks riik kriisi ajal kindlasti suunama rohkem raha infrastruktuuri, et luua töökohti, ning panustama inimeste ümberspetsialiseerumisele. Selle heaks näiteks toob ta Euroopa Liidu finantseeritud üle-eestilise lairibaühenduste projekti EstWin, mis aitab elavdada majandust ka väljaspool suurlinnu.“Kokkuvõtlikult võib öelda, et riik on rasketel aegadel olnud paindlik. Kahtlemata aitaks sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine meil kui rahvusvahelisel ettevõttel valutumalt tuua tööjõudu ühest riigist teise,“ räägib Sepp.

Pensionifondide tasud liiga kõrgedInchcape Motors Estonia juhataja Jaanus Simson leiab, et üldiselt on riik maksumaksja raha kasutanud optimaalselt. “Kulutada saab nii palju, kui teenitakse, ja sellest printsiibist on Eesti riik kinni pidanud,” lausub ta. “Riigi jaoks on maksuraha alati vähe ning kunagi ei saa kõik rahastamist vajavad valdkonnad piisavalt raha. Tuleb teha valikuid. Millised on õigemad või vähem õigemad valikud, on alati vaieldav. Lõplikku tõde siin ei ole,” lisab ta.

Probleemina näeb Simson pensionisammaste süsteemi kõrgeid administreerimiskulusid, mille maksimummäärad peaksid riigi poolt olema sätestatud oluliselt väiksemad. “Sammaste koguja ja riik läbi sissemaksete ning maksusoodustuste koguvad raha ja jagavad ka aktsiaturgude kõikumistest tulenevaid riske, kuid olenemata tootlusest, täiesti riskivabalt, teenib fondivalitseja ebaõiglaselt suuri summasid. Administreerimiskuludeks aastas 1%, lisaks sisenemis- ja väljumistasud, on liiga palju. Sarnaselt pensionisüsteemiga on surve all ka tervishoiusüsteem, sest elanikkond vananeb,” räägib Simson.

Pensionisüsteemi kohta ütleb Nordecon Ehitus nõukogu esimees Jaano Vink, et see pole kindlasti veatu, kuid on parim, mida oleme suutnud luua. „Loomulikult vajab see kohendamist ning seda saab täiustada. Headest külgedest tooksin välja, et pensionitel on üldse pikaajalisem nägemus olemas. Puuduseks on ehk see, et ta ei suuda arvestada majanduskeskkonna kiirete muutustega. Kuid selleks, mis viimase paari aastaga on juhtunud, oligi raske valmistuda. Sellist kriisi pole olnud siinkandis mitmekümneid aastaid, kogemus puudub ühiskonnal tervikuna. Ehk siis: äärmiselt loll oleks toimunust mitte õppida ning mitte püüda olemasolevat süsteemi paremaks muuta.“

Sotsiaalmaksu lagi tooks tarku töökohtiSkype Technologies juhatuse liige Sten Tamkivi ütleb, et oleks rohkem vaja tegusid, mis kinnitavad tarkade töökohtade olulisust Eesti riigile.„Üheks hüppeks siin oleks sotsiaalmaksu lagi. Praegu tuleb kõikide palgasaajate eest maksta Euroopa kõrgeimate sekka kuuluvat 33protsendist sotsiaalmaksu sõltumata palga suurusest. Kui aga kehtestada lagi ja vabastada sotsiaalmaksust aastapalga see osa, mis ületab 250 000 krooni, saaks Eestisse luua just kallimaid ja targemaid töökohti,“ räägib Tamkivi.  Tema sõnul on Eesti oma maksusüsteemi poolest suurepärane koht, kus hoida vaba kapitali, aga mitte selleks, et luua siin palju kõrgepalgalisi töökohti. „Jälle jõuame sinna, et tähtis on kvaliteetne haridussüsteem ning selle agressiivsem rahastamine rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks, nt läbi IT Akadeemia algatuse.“

Riik peab jätkama säästlikultNeli aastat Eestis elanud Lars-Olof Bolinder, Air Maintenance Estonia tegevjuht ütleb, et Eesti peaks jätkama konservatiivset poliitikat. “Oluline on hoida riigieelarvet tasakaalus ja Eesti valitsus on selleks head tööd teinud,” ütleb ta. “Avaliku sektori kulude tase on liiga kõrge. Seda saab vähendada, samuti peaks avaliku sektori efektiivsus tõusma,” ütleb Bolinder.

“Eesti infrastruktuurid vajaksid mõningaid investeeringuid. Ma usun, et tervishoiusüsteemi rahastamine oli hästi läbimõeldud, kuna õitsenguaastatel koguti tervisekindlusse korralik reserv, mis oli rasketel aastatel abiks. Samuti on kolmel sambal seisev pensionisüsteem tõestanud oma elujõulisust, kui 600 000 inimest on vabatahtliku sambaga ühinenud,” räägib Bolinder. Ta märkis, et kuna rahvastik vananeb ja on oht, et pensionifondid võivad kokku kuivada, oli julge samm Eestist alustada avalikku debatti pensioniea tõstmise üle.

Ka Nordecon Ehitus nõukogu esimees Jaano Vingile teeb laekunud maksuraha jagamisega võrreldes enam muret see, kuidas suudame oma riigimasina efektiivsust tõsta. "Olles päev päeva kõrval seotud töiselt riigihangete läbiviimise protsessidega ehitaja poolt vaadates, tuleb ikka ahastus peale, kui jälle kord näed, kuidas vohav bürokraatia selle mõiste halvemas tähenduses, ning sisutu vormitäide maksumaksjate raha tuulde lennutab,“ ütleb Vink. „Mina olen küll veendunud, et riigiaparaati on võimalik oluliselt efektiivsemaks muuta. Tõsi, see on väga keeruline tegevus." 

Vink leiab, et Eesti riiki on juhitud täitsa korralikult. „Miks ma nii arvan? Tõelisi, kogu ühiskonna alustalasid mõjutavaid kriise ei ole olnud. Viimaste aastate säästurežiim liigse raiskamise järel tuleb meile kindlasti kasuks. Samas raiskamise või alarahastamise diagnoosi on ikka sageli väga keeruline panna. Eks ühiskonna arengu tagab eelkõige erinevate valdkondade rahastamise vahel valitsev suhteline tasakaal. Pole midagi teha, demokraatlikus riigis käib see poliitiliste eelistuste kaudu läbi valimisratta,“ räägib ta.