Hankes osalejate õigused peavad olema kaitstud

Kultuurikatla juht Peeter Jalakas märkis 12. jaanuaril antud intervjuus Kuku raadiole, et riigihangete seadus on lombakas. Jalaka sõnul muutub tellija hanke väljakuulutamise hetkest täiesti teisejärguliseks ning seni, kuni hankel osalenud ehitusfirmad hankeotsust vaidlustavad ja kohtusse kaebuseid esitavad, seatakse kogu tegevusele tõkend.

Sellise kriitikaga ei saa nõustuda. Selgitan, et riigihangete seadus näeb kooskõlas Euroopa õigusega põhjendatult ette, et hankija ei tohi sõlmida enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest arvates hankelepingut ning hankemenetluses osalejal on õigus hankija tegevus vaidlustada. Eesmärk on, et juhul, kui hankija ei ole käitunud õiguspäraselt, peab olema teistel hankel osalenud pakkujatel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks riigihangete vaidlustuskomisjoni.

Esialgse õiguskaitse ehk tõkendi rakendamine nii vaidlustuskomisjonis kui ka halduskohtus ei toimu automaatselt. Riigihangete seadus näeb ette, et vaidlustaja peab esitama põhjendatud taotluse ning vaidlustuskomisjon peab otsuse tegemisel võtma arvesse kõiki peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi huvidele, sh hankija ja avalikele huvidele, mida võidakse kahjustada. Sarnane regulatsioon on ka halduskohtumenetluse seadustikus, mis kehtib siis, kui vaidlustuskomisjoni lahendi peale esitatakse kaebus halduskohtule.

Kohus peab taotluse läbivaatamisel võtma arvesse kahjulike tagajärgede saabumise ohu tõenäosust, kaebaja ja kolmanda isiku õiguste riive intensiivsust, avalikku huvi ja kaebuse perspektiivikust. See, kas kohus kohaldab asjas esialgset õiguskaitset või mitte, ei puuduta enam riigihangete seadust.

Hankija peab aegsasti alustama hanke planeerimist. Põhjaliku hanke planeerimise korral näeb arukas hankija oma hanke ajakavas põhjendatult ette ka mõistliku vaidlustamise aja. Vastupidiselt käitudes tekivadki olukorrad, kus hankija nägemuse kohaselt peaks ehitustööd juba lõpetatud olema, kuid ollakse jätkuvalt rakkes kohtumenetlusega.