Tarkusetera cash is king tõusis kriisi ajal ausse, kuid on oht, et cash'ist saab trash, kui liiga pikalt rahasse istuma jääda.
Turva- ja kinnisvaraärimees Urmas Sõõrumaa nendib, et kui 3-4 aastat tagasi ei pidanud ta seisva raha kogumist kuigi mõistlikuks, siis nüüd arvab tõsimeeli, et vaba raha on kuningas. Tekstiiliäriga dividendimiljonäriks tõusnud Gerhard Eberle hoiatab aga, et hoogustuv inflatsioon kukutab seisva raha kiiresti kuninga staatusest rämpsuks.
"Vaba raha oli kuningas kriisi esimeses pooles, nüüd aga võib inflatsioon seisva raha kiiresti rämpsuks muuta. Samas on likviidsus praegu muidugi vajalik, et oleks aega valmistada hoolikalt ette hajutatud riskiga investeeringud varaklassides, mida inflatsioon nii kohutavalt ei räsiks nagu sularaha,“ räägib Eberle. Temale kuuluv ettevõte on just jõudmas mainitud eesmärgini.
Suurärimees Sõõrumaa, kelle arvukatest äridest ühe kontol ilutses 2009. aasta lõpus üle poole miljardi krooni (34 miljonit eurot) osaluste müügist teenitud vaba raha, on investeeringute asemel panustanud miljarditesse kroonidesse ulatunud võlakoorma vähendamisse pankade ees. Likviidsuse suunas Sõõrumaa enda sõnul ponnistab, ent imet ta ei looda.
Olen oma äride laenukoormust kordades vähendanud, räägib Sõõrumaa. Ta on veidi kurblik, kui räägib, et istub parasjagu enda Rotermanni kvartalis, millele kriis on mõjunud kõike muud kui hästi. "Kui Hollandi kuninganna käis siin jalutamas, siis ta küsis minult kolm korda, et kas tõesti need tänavad on tehtud eraraha eest?" jutustab Sõõrumaa ja jätkab, et sellised miljööväärtuslikud arendused koos väljakute ja jalutusteedega võiksid Eestiski valmida avaliku sektori toel, nagu see toimub mujal, jõukamates riikides.
Vaba raha teema juurde tagasi tulles selgub, et Sõõrumaa soovib kõik vabanevad eurod kasutada oma olemasolevatele äridele, kellegi teise ideedesse investeerimiseks pole tema sõnul praegu hea aeg. "Mul on endal kaks korda rohkem ideid, kui teha jaksan. Eks ma ikka käin lahtiste silmadega ringi, aga püüan jääda oma põhiliistude juurde, mitte end killustada sellisel määral nagu minevikus,“ arutleb Sõõrumaa.
Päästeveste tootva firma omaniku Eberle sõnul on ka tema jaoks prioriteet number üks põhitegevuse arendamine. Eberle ettevõtte kontol oli 2009. aasta lõpus enam kui 130 miljonit krooni (üle 8 mln euro) vaba raha. Ta ostab oma ettevõttele uusimat tehnikat ja toorainet, enne kui inflatsioon tõsised tuurid võtab. Ta plaanib investeerida ka tootmishoonetesse, et vähendada kulusid eesotsas küttekuluga.
"Oleme siiski alati avatud headele ideedele," toonitab Eberle. Ta lisab, et igatahes kontrolliks ta iga pakutavat investeeringut väga hoolikalt, et mitte anda võimaluseraasugi sellistele ekstreemselt kavalatele isikutele, kes on investoritelt kasutute projektide jaoks suuri summasid välja meelitanud. "Nagu kasutud maad Bulgaarias," toob Eberle näite. Investeering peab olema väga usaldusväärne ja jätkusuutlik ning esikohale jäägu ikka põhitegevus, on Eberle kindel.
Äripäev avaldas täna edetabeli ettevõtjatest, kelle firmade kontol oli 2009. aasta lõpu seisuga enim likviidset vara ehk raha ja/või lühiajalisi finantsinvesteeringuid.
Seotud lood
Loe, kes on need ettevõtjad, kelle firma(de) varade hulgas olid kriisi ajal au sees likviidsed vahendid nagu raha ja/või lühiajalised finantsinvesteeringud.
Urmas Sõõruma asutatud, praegu Briti kontserni kuuluva turvafirma G4S Eesti arvelduskontodel seisis 2009. aasta lõpus 1,03 miljardit krooni vaba raha.
Tuntud autoportaali Auto24 maha müünud noored ärimehed Marko Milius ja Elmo Sarapuu hoidsid teenitud sadakond miljonit krooni paar aastat hoiustel, kuid nüüd on nende sõnul käes kauaoodatud aeg investeerida.
Kinnisvaraärimees Madis Habakuk on enda suurosalusega Estonian Business School Groupi kontol juba mitmendat aastat hoidmas suurusjärgus paarsada miljonit krooni (13 miljonit eurot) vaba raha ja on valmis seda perspektiivikatesse pooleli jäänud arendustesse paigutama.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.