Urmas Sõõruma asutatud, praegu Briti kontserni kuuluva turvafirma G4S Eesti arvelduskontodel seisis 2009. aasta lõpus 1,03 miljardit krooni vaba raha.
Seisva raha otstarvet iseloomustas firma pressiesindaja üldsõnaliselt kui investeeringuteks mõeldud vahendeid. Börsifirma staatusele rõhudes avas pressiesindaja kaarte vaid niipalju, et kogunenud raha kasutamine ei lähe kindlasti mööda ka Eestist. G4S Eesti omakapital oli 2009. aasta lõpus võrdne kontodel seisva rahaga, samal aastal teenis firma 190 miljonit krooni (12 mln eur) kasumit.
Kui G4S hoidis raha arvelduskontol ja haub investeeringuplaane, siis mitmed välisomanduses olevad firmad kasutavat Eestit hoopis laenukontorina. Näiteks aktsiaselts Neste Eesti oli 2009. aasta lõpu seisuga emafirmale laenanud 673 miljonit krooni (43 mln eur) ning kajastas seda kui lühiajalist finantsinvesteeringut. 2008. aastaga võrreldes suurenes Neste laen omanikule ligi 100 miljoni krooni võrra.
„Teenitud kasumi jaotamise üle otsustab omanik. Neste Eesti teenib väjalaenatud raha eest finantstulu,“ kommenteeris Neste Eesti juht Ivar Kohv laenuteemat napisõnaliselt.
Neste kõrval on paslik meenutada ka teist Eesti kütuseturu suurtegijat Statoili, kes tõi hiljuti Eestisse kontserni finantskeskuse ning rahastab oma ärisid Eesti kaudu.
Emafirmas hoiustas raha ka endine Tallinna börsifirma Norma, kes tekitas börsil olles väikeaktsionärides oma käitumisega pahameelt, kuna dividendide maksmise asemel nuumati Eesti kaudu suuromanikku. 2009. aasta lõpus hoiustas Norma emafirmas 85 miljonit krooni (5,4 mln eur).
Seotud lood
Loe, kes on need ettevõtjad, kelle firma(de) varade hulgas olid kriisi ajal au sees likviidsed vahendid nagu raha ja/või lühiajalised finantsinvesteeringud.
Kinnisvaraärimees Madis Habakuk on enda suurosalusega Estonian Business School Groupi kontol juba mitmendat aastat hoidmas suurusjärgus paarsada miljonit krooni (13 miljonit eurot) vaba raha ja on valmis seda perspektiivikatesse pooleli jäänud arendustesse paigutama.
Tarkusetera cash is king tõusis kriisi ajal ausse, kuid on oht, et cash'ist saab trash, kui liiga pikalt rahasse istuma jääda.
Soomlasest ärimees Martti Viljami Keski-Pukkila, kes ajas Rootsis üle 20 aasta mööbliäri ja müüs need üle kolme aasta tagasi tuntud Masku kontsernile, tõi soodsa maksukeskkonna tõttu oma elutööga teenitud raha Eestisse, et seda siit edasi investeerida.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.