• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 22.01.11, 11:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

G4S-i kontod rahast pungil

Urmas Sõõruma asutatud, praegu Briti kontserni kuuluva turvafirma G4S Eesti arvelduskontodel seisis 2009. aasta lõpus 1,03 miljardit krooni vaba raha.
Seisva raha otstarvet iseloomustas firma pressiesindaja üldsõnaliselt kui investeeringuteks mõeldud vahendeid. Börsifirma staatusele rõhudes avas pressiesindaja kaarte vaid niipalju, et kogunenud raha kasutamine ei lähe kindlasti mööda ka Eestist. G4S Eesti omakapital oli 2009. aasta lõpus võrdne kontodel seisva rahaga, samal aastal teenis firma 190 miljonit krooni (12 mln eur) kasumit.
Kui G4S hoidis raha arvelduskontol ja haub investeeringuplaane, siis mitmed välisomanduses olevad firmad kasutavat Eestit hoopis laenukontorina. Näiteks aktsiaselts Neste Eesti oli 2009. aasta lõpu seisuga emafirmale laenanud 673 miljonit krooni (43 mln eur) ning kajastas seda kui lühiajalist finantsinvesteeringut. 2008. aastaga võrreldes suurenes Neste laen omanikule ligi 100 miljoni krooni võrra.
„Teenitud kasumi jaotamise üle otsustab omanik. Neste Eesti teenib väjalaenatud raha eest finantstulu,“ kommenteeris Neste Eesti juht Ivar Kohv laenuteemat napisõnaliselt.
Neste kõrval on paslik meenutada ka teist Eesti kütuseturu suurtegijat Statoili, kes tõi hiljuti Eestisse kontserni finantskeskuse ning rahastab oma ärisid Eesti kaudu.
Emafirmas hoiustas raha ka endine Tallinna börsifirma Norma, kes tekitas börsil olles väikeaktsionärides oma käitumisega pahameelt, kuna dividendide maksmise asemel nuumati Eesti kaudu suuromanikku. 2009. aasta lõpus hoiustas Norma emafirmas 85 miljonit krooni (5,4 mln eur).

Seotud lood

Uudised
  • 21.01.11, 05:51
Tule vaata, kes supleb rahas!
Loe, kes on need ettevõtjad, kelle firma(de) varade hulgas olid kriisi ajal au sees likviidsed vahendid nagu raha ja/või lühiajalised finantsinvesteeringud.
Uudised
  • 21.01.11, 07:43
Habakuk: vaba raha panen kinnisvarasse
Kinnisvaraärimees Madis Habakuk on enda suurosalusega Estonian Business School Groupi kontol juba mitmendat aastat hoidmas suurusjärgus paarsada miljonit krooni (13 miljonit eurot) vaba raha ja on valmis seda perspektiivikatesse pooleli jäänud arendustesse paigutama.
Uudised
  • 21.01.11, 06:21
Vaba raha - rämps või kuningas?
Tarkusetera cash is king tõusis kriisi ajal ausse, kuid on oht, et cash'ist saab trash, kui liiga pikalt rahasse istuma jääda.
Uudised
  • 21.01.11, 06:39
Rootsis mööbliärid müünud ettevõtja tõi tulu Eestisse
Soomlasest ärimees Martti Viljami Keski-Pukkila, kes ajas Rootsis üle 20 aasta mööbliäri ja müüs need üle kolme aasta tagasi tuntud Masku kontsernile, tõi soodsa maksukeskkonna tõttu oma elutööga teenitud raha Eestisse, et seda siit edasi investeerida.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele