Soomlasest ärimees Martti Viljami Keski-Pukkila, kes ajas Rootsis üle 20 aasta mööbliäri ja müüs need üle kolme aasta tagasi tuntud Masku kontsernile, tõi soodsa maksukeskkonna tõttu oma elutööga teenitud raha Eestisse, et seda siit edasi investeerida.
2009. aasta lõpus oli tema siinsel firmal Alpinest Trade likviidseid investeeringuid ja raha enam kui 140 miljonit krooni (9 mln euro) eest. Suure äriga otsad kokku tõmmanud ja nüüd pensionipõlve nautiv Keski-Pukkila ei soovinud intervjuud anda, kuna eelistab pärast ärist taandumist hoida madalat profiili. Ta pole aga kunagi olnud edev ärimees, näiteks Google'i otsing ei anna tema kohta peaaegu üldse infot, selgus ainult, et mees on aastaid tagasi toetanud üht projekti vähihaigete laste heaks.
Eestis on mees palganud enda äri raamatupidajaks maksukonsultant Jüri Kalda, kelle sõnul pole tema kliendil plaanis uusi suuri ärisid käima lükata, pigem saab temast passiivne investor. "Ta on tagasihoidlik inimene," iseloomustab Kalda Keski-Pukkilat, kes endast ise rääkida ei soovi.
Keski-Pukkila peab Eestit koduseks paigaks ja on endale soetanud ka korteri Tallinnasse Pirita teele. TAUST1987. aastal asutas Martti Viljami Keski-Pukkila (64) Rootsis firma Läderinvest AB ja kasutas kaubamärki Finnlandia Möbler. Samal aastal asutas ta firma Fastighetsbolaget Studio Interiör AB.
Ligi 20 aastat hiljem tema plaanid muutusid. 2006. aasta 15. augustil asutas ta Hetkinen Holdingu, millega ühendas juba 31. augustil kaks eelnimetatud firmat ja värskelt asutatud Hetkinen Fastighets AB.
2007. aasta sügisel müüs holdingfirma maha kõik kolm tütarfirmat Masku Sweden AB-le. Viimane on Masku Kalustetalo OY tütarfirma.
2008. aasta aruandes kirjutas Keski-Pukkila, et Hetkinen Holding kuulub Eesti firmale OÜ Alpinest Trade. Samal aastal maksti 70 miljonit krooni (4,5 mln eur) Hetkinen Holdingust Alpinest Trade’le. 2009. aasta jooksul liikus sama rada 116 miljonit krooni (7 mln eur), 2010. aasta alguses Hetkinen Holding likvideeriti.
Äripäev avaldas täna edetabeli ettevõtjatest, kelle firmade kontol oli 2009. aasta lõpu seisuga enim likviidset vara ehk raha ja/või lühiajalisi finantsinvesteeringuid.
Seotud lood
Loe, kes on need ettevõtjad, kelle firma(de) varade hulgas olid kriisi ajal au sees likviidsed vahendid nagu raha ja/või lühiajalised finantsinvesteeringud.
Üle kümne aasta ehitusfirmat Viimsi Keevitus omanud Jaak Ritso kogus 2009. aastaks ettevõttele pea 90 miljoni kroonise (6 miljoni eurose) vaba raha puhvri ja otsustas siis, et säästud tuleb väärtpaberitesse kasumit teenima panna.
Tarkusetera cash is king tõusis kriisi ajal ausse, kuid on oht, et cash'ist saab trash, kui liiga pikalt rahasse istuma jääda.
Äripäeva tänane luubilugu räägib Eesti ettevõtete pangakontodel seisvatest sadadest miljonitest eurodest, miljarditest kroonidest, mis oma omanikule tulu ei too.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele