Olen seisukohal, et 220 000 tonni jäätmete masspõletustehase rajamine võib olla Eesti jaoks üledimensioneeritud. Eesti Jäätmekäitlejate Liidu andmeil ladestati Eestis olmejäätmeid mullu 246 851 tonni, teadaolevalt valmivad enne Iru põletustehast jäätmekütuse tehased, mis suudavad enamikuga mainitud mahtudest hakkama saada. Kindel on, et 2012.-2013. aastal kaob vajadus olmejäätmete ladestamise järele ning tuleb hakata olemasolevaid prügilaid kas sulgema või muuks otstarbeks ümber kujundama.
Prügilaid pole enam vaja. Eeltoodu valguses puudub Eestis täielikult vajadus uute prügilate rajamise järele. Keskkonnaseadustest teame ju, et iga uus prügila peab olema kavandatud vähemalt 25 aastaks ja iga tavajäätmete prügila seadusega nõutud järelhoolde periood on 30 aastat. Samas on veel 21. juuni 2010 keskkonnaministri meetmemäärusega "Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine Kagu-Eestisse" loodud võimalus paigutada kuni 50 miljonit krooni (3,2 miljonit eurot) maksumaksja raha minimaalselt 15% omafinantseeringu kohustusega ja peamise eesmärgiga tavajäätmete prügilate võrgustiku täiendamiseks. Asjale lisab vürtsi asjaolu, et meetmemääruse tekst on nagu valatud Polli Prügila OÜ mõõtude järgi. Kui Polli Prügila oleks nii hea ja vajalik projekt, siis võiks talle anda võimaluse vabaturu tingimustes ja ilma igasuguse abirahata ennast tõestada.
Olen nii suuliselt kui ka kirjalikult juhtinud keskkonnaministri tähelepanu sellele, et praeguses situatsioonis on Euroopa Liidu abiraha eraldamine uue prügila rajamiseks nii keskkonna, maksumaksja rahakoti kui ka avatud ärikeskkonna suhtes kuritegelik. Tegin ministrile ettepaneku tühistada kõnealune meetmemäärus, kuid see mõte ei ole veel leidnud heakskiitu.
Eesti vajab oma keskkonna, rahvusvahelise maine ja avatud ärikeskkonna tagamise huvides vastutuse võtmist ja riigimehelikku otsust veel ühe prügila rajamise peatamiseks. Riigimehelikult ja vastutustundlikult võib minu pärast käituda kas või praegu rahaeraldamist vaagiv Keskkonnainvesteeringute Keskuse ametnik.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.