Pangandusprofessor Mart Sõrgi sõnul näitab kommertspankade kasum kriisist väljumist, mis lubab ühtlasi senisest suuremat lahkust laenuandmisel.
"Eks nad on äriettevõtted ja kasum näitab, et nende äri läheb hästi, kriisist on üle saadud ning ei kaubelda kahjumiga," ütles Sõrg küsimusele, kuidas Eesti suuremate kommertspankade kasumisse suhtuda.
"Panga kasumi maksab muidugi kinni klient ja nüüd tuleks viimastest ja kriisi eelsetest aruannetest uurida, kust see kasum on tulnud, märkis Sõrg lisades, et ta ise pole viimaseid aruandeid veel uurinud.
"Kunagi 1990ndatel, kui Eestis oli palju panku müügis, küsisin Merita panga omanikelt, miks nad Eestisse varem ei tulnud. Nad vastasid, et tegelesid eelmise kriisi tagajärgede likvideerimisega. Sellest jutust ei tulnud küll välja, et kinnisvara oma kätte võtmine oleks suurt kasumit teeninud, kummutas Sõrg kahtluse kinnisvara ülevõtmisest kui tulusast ärist.
Sõrg selgitas, et poolikuid arendusi ja muud kinnisvara tuleb valvata, hooldada ja kütta, enne kui see müüdud saab. See on pangale aga puhas kulu.
"Praegu pole pangad eriti mures, et peaksid ära võetud kinnisvara odavalt müüma, nad võivad seda hoida mitu aastat. Mida tasub aga vaadata, on bilansivälised tehingud, garantiid jne, et kas kasum on sealt tulnud," juhatas Sõrg majandusaruannetes tuustima.
"Põhiline sõnum on muidugi, et pangad on nüüd kriisist üle saanud. Jah, see tähendab, et nad muutuvad laenu andmisel lahkemaks," lisas Sõrg. "Ma vaatasin, et eile tuli mulle koju SEB kliendileht ja seal kutsutakse ka konsultatsioonile, kui laenumõtteid on. Nad on jah, seal kontoris lahkemaks muutunud."
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.