17. veebruari Äripäev rääkis kodude maamaksuvabastusest. Esmalt tuleks täpsustada mõistet kodu. Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg kirjutas 6. juunil 2008 Eesti Päevalehes, et ilmselt ei õnnestu meil selle õiguslikus sisus kokku leppida. "Tsiviliseeritud maailmas ei kasutata tavaliselt mitte ainult maa, vaid kinnisvara kui terviku maksustamist. See võimaldab paremini rahastada omavalitsuste tegevust, diferentseerida omanikke nende maksevõime alusel ning tagab ekvivalentsed turusuhted, sh maa tõhusama kasutamise. Kinnisvaramaksu moraalseks ja majanduslikuks aluseks on arusaam, et kinnisvaramaks on kompensatsioon omavalitsuse tehtavate kulude eest, mis suurendavad kinnisvara väärtust," jätkas Trasberg ning tegi ettepaneku kehtestada integreeritud kinnisvara- ja maamaks.
Majandusteadlane Valter Aasmäe on teinud ettepaneku koostada kinnisvara hindamise ja maksustamise seaduse tekst Nõmme linna 1928. aasta juhendi baasil, millega maksustati ehitisi rendi- ja maa turuväärtuse alusel. Kui hoone maksumus ületas maa maksumust, oli maa maksuvaba, maksustati hooneid. Mida kallimad hooned, seda suurem maks.
Nii oleks meilgi lootust saada maksumudel, mida rahvusvaheliselt aktsepteeritakse kui kasvu- ja keskkonnasõbralikku ning mida soovitab Euroopa Liit. Praegusel kujul on IRLi ja Omanike Keskliidu initsiatiiv aga ühiskonna jaoks kahjurliku iseloomuga, resümeeris Trasberg, ja sellegagi saab vaid nõustuda.
Autor: Vello Rekkaro
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.