Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et arstide koolitusreisid on maailmas üldlevinud praktika, sest uusi ravimeid ja tehnoloogiaid tuleb tutvustada.
"Mis puudutab arstide teadmiste laiendamist, siis on see kindlasti vajalik. Iseasi see, kuidas ja keda kutsutakse ning kuidas selle eest tasutakse," ütles Pevkur. "Kindlasti võiks ravimitootjatel olla kindlamad ja ühtsemad seisukohad, milliste kriteeriumide alusel arstid koolitusreisidele saavad," lisas ta.Kus tootja koolitusi teeb on Pevkuri sõnul tema enda valida. "Kui meie jaoks on eksootiline Portugal ja Hispaania, siis Brasiilia arstide jaoks on eksootiline Eesti."
Küsimusele, kuidas saab patsient olla kindel arsti erapooletuses, vastas Pevkur:"Üks samm, mis riik on läbipaistvuse tegemiseks teinud, on digiretsept.
Haigekassa näeb, milliseid ravimeid on arstid välja kirjutanud. Sealt on näha ka, on mingite ravimite puhul väärkasutamisi või mitte. Usun, et Eesti arstid, saanud väga hea hariduse Tartust, suudavad olla erapooletud ja määrata patsiendile õige ravim. Patsient peaks arsti käest küsima toimeainet ja arst peab kirjutama välja ravimi toimeainepõhiselt. Seaduse tasandil ei tohiks tekkida ka võimalust, et korruptiivne hetk üldse tekiks,“ selgitas Pevkur.
Reedel ilmunud Äripäeva tegi juhtkirjas ettepaneku, et arstide koolituskulude katmiseks loodaks kultuurkaptialiga sarnane sihtkapital, mis siis otsustaks arstide avalduste alusel koolitusreiside finantseerimise. Hanno Pevkur on selle idee suhtes skeptiline ja seda ei toeta.
Haigekassa juht Hannes Danilov pakub reedeses Äripäevas tõstatatud probleemile lahenduseks arstidele omaosaluse kehtestamist. "Ühest varianti siin pole, sest tegemist on ülemaailmse probleemiga," ütleb Haigekassa juht Hannes Danilov. Tema sõnul võiks arstidel koolitusreiside puhul olla omaosalus. "Alati on hea, kui on omavastutus - see distsiplineerib. Ja loomulikult läbipaistvus, kes saab ja mille eest," lisab ta.
Arstide liidu eestseisuse ja eetikakomitee liige Indrek Oro rääkis reedel ilmunud Äripäevas, et Rootsi kolleege kohtab koolitusreisidel harva, sest Rootsis ei tohi sponsorosa olla üle 40%. Arstidel on võimalik ka enda koolitamiseks kulutatud summade osas tulumaksukoormust vähendada. "See pole parem variant," ütles Oro, sest piirangute tõttu Rootsi arstid ravimifirmade koolitusreisidel sagedasti ei käi.
Hannes Danilovi sõnul ei saa ravifirmasid keelata ega dikteerida, kuidas firma omavahendeid kasutab. "Samas olen ma kindel, et välismaised koolitused on vajalikud ja meie ei jõua neid kinni maksta,“ märgib ta.
Dabikov lisab, et koolituskutseid saab pidevalt ka tema, kuid reeglina ta neil ei käi. "Mulle saadetakse pidevalt koolituskutseid, näiteks Miamisse. Aga kuna mul pole kedagi, kes nende eest maksab, siis ma reeglina ei käi nendel. Koolituskutseid sajab nagu rahet, üle kogu maailma ja poleks mingit probleemi end kogu aeg koolitada,“ ütleb Danilov.
"Reeglina patsient ju ei tea arsti koolitustest. Kõik on üles ehitatud usaldusele. Patsient peab oma arsti usaldama, siis on ka ravi tulemused kõige tõhusamad,“ soovitab Danilov.
Seotud lood
Ravimifirmadest on enim arstide koolitusreisideks kulutanud GSK, koolitusreisidel mullu kõige enam käinud arsti kulud olid üle 200 000 krooni.
Arstile kalli reisi korraldanud ravimifirmad koputavad tema südametunnistusele, et ta hiljem ikka "õigeid" ravimeid välja kirjutaks, usub patsientide esindusühingu infojuht Anne Veskimeister.
Ehkki ükski arst pole avalikult tunnistanud, et ravimifirma poolt kinni makstud eksootikareis oleks mõjutanud teda raviotsustes ning ravimite väljakirjutamisel, on konflikt süsteemi sisse kirjutatud. Avalikkus süüdistab arste ravimifirmade lõa otsas olemises, arstidel pole võimalust end kaitsta ega vastupidist tõestada.
Oluline põhjus ravimitootjatelt toetuse küsimiseks on ilmselt see, et head "arstide koolitusreiside süsteemi" ei ole olemas, märkis ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.